Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga asutas mõlemad 1944. aastal ÜRO Bretton Woodsi süsteemi raames. Mõlemad institutsioonid loodi teineteise toetamiseks peaeesmärgiga arendada tugevamat maailmamajandust pärast Teist maailmasõda. Bretton Woodsi süsteem põhines erinevate riikide, sealhulgas sel põhjusel USA ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kokkulepetel. Kuigi mõlemad finantsasutused on sünnist saati arenenud, on nad jäänud mitmel viisil seotuks. Näiteks töötavad mõlema töötajad regulaarselt koos, et hinnata maailma majandust, pakkuda abi vajavatele riikidele finants- ja nõustamisabi ning edendada ülemaailmset majanduskasvu ja koostööd.
Nii Rahvusvaheline Valuutafond kui ka Maailmapank moodustati Ameerika Ühendriikides New Hampshire’i osariigis Bretton Woodsis toimunud kohtumisel Teise maailmasõja lõpus. Need loodi paljude rahvaste vaheliste koostöölepingute alusel, mida ühiselt nimetati Bretton Woodsi süsteemiks. Esialgu loodi finantsinstitutsioonid peamiselt Euroopa ülesehitamiseks pärast seda, kui see sai sõjas suuri purustusi. Neile anti erinevad ülesanded, kuigi nende ühine eesmärk oli majanduste ülesehitamine ja rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine vajalike süsteemide loomisega. Tänaseks on nende tegevusala märkimisväärselt laienenud ning Rahvusvaheline Valuutafond tegutseb rahvusvahelise fondina, Maailmapank aga rahvusvahelise pangana.
Et saavutada tõhusalt ühiseid eesmärke, mille hulka kuulub jõuka ja koostöövõimelisema maailmamajanduse loomine, teevad Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank regulaarselt koostööd, et töötada välja strateegiad, mis võimaldavad nende eesmärke saavutada. Neil on näiteks Maailmapanga Rahvusvahelise Valuutafondi koostöö nn ühine halduse tegevuskava (JMAP), mis määrab tingimused, mida kaks institutsiooni peavad koos töötades järgima. Näiteks JMAP-i raames on nad mõeldud omavahel vajaliku teabe jagamiseks ning samuti saavad nad eraldada igalt institutsioonilt vajalikku tööd konkreetse riigi abistamiseks.
Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, mida sageli nimetatakse sõsarinstitutsioonideks, täiendavad üksteist oma vastavate rollidega. IMF annab oma liikmesriikidele vajalikku abi, et aidata neil nende majandust toetada, eriti rahaliste raskuste ajal. See võib toimuda poliitikanõustamise ja/või finantslaenude vormis. Kui IMF-i rahaline toetus on pigem lühiajaline, siis Maailmapank kavandab viise, kuidas aidata riikidel oma majandust pikas perspektiivis kasvatada. Näiteks võivad vaesed riigid pöörduda panga poole abi saamiseks, et aidata neil ehitada oma infrastruktuurirajatisi ja kommunaalteenuseid, nagu koolid, haiglad ja veemajandussüsteemid.
Üldiselt teevad need kaks institutsiooni regulaarselt koostööd ja aitavad üksteist paljudes valdkondades. Näiteks võib IMF osaleda Maailmapanga missioonil teatud riigi abistamiseks. Nad korraldavad iga-aastaseid koosolekuid, kus iga liikmesriigi juhatusse kuuluvad liikmesriikide esindajad arutavad maailma majandus- ja finantsseisundi küsimusi. Samuti kohtuvad IMFi direktor ja Maailmapanga president regulaarselt, teevad koos avaldusi ja mõnikord kirjutavad koos artikleid, mis kõik puudutavad rahvusvahelisi majandus- ja finantsküsimusi. Maailmapanga liikmesriigid on ka IMFi liikmed.