Vasaku käe kipitust võivad põhjustada paljud tingimused, kuid tavaliselt on see tingitud käte närvide talitlushäiretest. Need seisundid võivad olla tõsised, nagu südameatakk või insult, kuid need võivad olla ka ajutised ja väikesed, näiteks hetkeline vereringe ummistus, mille tõttu vasak käsi lihtsalt “uinub”. Kipitust kogetakse olenevalt inimesest erineval viisil. Mõnede jaoks on kipitust tunda kui “torkeid ja nõelu”, mis jooksevad käsivarrel üles ja alla. Seda kirjeldatakse sageli ka kui kipitus-, põletus- või tuimustunnet.
Üks levinumaid vasaku käe surisemise põhjuseid on ebanormaalne vereringe. Isegi ajutiselt võib surve käe närvidele või veresoontele põhjustada tuimust või kipitustunnet. Magamine nii, et veri ei saa piisavalt läbi käe voolata, võib põhjustada nõelte ja nõelte tunde. Käe peal kantavad ehted võivad takistada head vereringet, nagu ka liiga kitsad riided. Õlakotid ja seljakottide rihmad võivad samuti piirata verevoolu piisavalt, et tekitada käe kipitust.
Karpaalkanali sündroom on veel üks levinud seisund, mis võib põhjustada kipitustunnet. See sündroom võib põhjustada randme kesknärvi ebatavalise surve ja kokkusurumise. Vasaku käe pigistatud või kahjustatud närvid võivad otseselt põhjustada kipitust. Lülisamba häired võivad põhjustada ka närvikahjustusi, mis mõjutavad vasakut kätt. Nihestunud või punnis kettad võivad põhjustada survet, mis häirib käe vereringet ja põhjustab kipitustunnet.
Teine sagedane vasaku käe surisemise põhjus on rindkere väljavoolu sündroom. See sündroom tekib siis, kui veresooned või närvid surutakse kaela põhjas kokku, kui need liiguvad käsivarre või kaenla alla. Kehv rüht, rasvumine ja korduvad pingevigastused võivad põhjustada selle sündroomi, mis omakorda põhjustab vasaku käe kipitust. Lisaks võivad närvikahjustusi põhjustavad haigused, nagu diabeet ja hulgiskleroos, olla tegurid, mis põhjustavad kipitustunnet jäsemetes, näiteks käes.
Vasaku käe kipitus võib olla ka väga tõsise meditsiinilise probleemi, näiteks südameataki või insuldi sümptom. Sel põhjusel on kõigil, kes seda haigust kogevad, nõu pidada arstiga. Ta võib täpse põhjuse väljaselgitamiseks soovitada täiendavaid meditsiinilisi analüüse.