Tuimus ja kipitustunne kehas võivad olla märk palju tõsisemast haigusest. Tundlikkust või selle puudumist seostatakse kõige sagedamini vereringe kadumisega, näiteks jala uinumisega. Sõltuvalt tuimuse asukohast ja raskusastmest võib see viidata potentsiaalselt eluohtlikule seisundile. Tavaliselt võivad kipitus- või tuimusprobleemid viidata ühele mitmest seisundist: hulgiskleroos, halb vereringe või pigistatud närv. Kui kumbki tunne püsib pikema aja jooksul, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole.
Hulgiskleroos – üks tuimuse ja kipituse põhjuseid – tekib siis, kui müeliinid, neuroneid ümbritsevad rasvkatted, on kahjustatud. Müeliinkestad toimivad isolaatorina ja tagavad elektriimpulsside sujuva edastamise. Kahjustatud müeliiniga neuron on võrreldav kulunud isolatsiooniga elektrijuhtmega; altid lühistele.
Hulgiskleroosi põdevatel inimestel lõpetavad närvid impulsside edastamise sama tõhusalt. Müeliini kahjustus tuleneb põletikust, mille põhjustab organismi enda immuunsüsteem. Sellele seisundile viitavat tuimust ja kipitust võib tunda eelkõige kätes ja jalgades.
Kui vereringesüsteem ei suuda verd jäsemetesse saata, võib tulemuseks olla tuimus ja kipitus. Ilma piisava verevarustuseta ei saa närvid ajju teavet saata. Kehva vereringe põhjuseks võib olla rasvnaastude kogunemine arteritesse, vale toitumine või tromb. Ilma õige toitumiseta võivad kapillaarid laguneda, takistades verel täielikku liikumist läbi keha. Muud kehva vereringe põhjused on vananemisest tingitud südamelihase nõrgenemine.
Pigistatud närv võib samuti põhjustada tuimust ja kipitust. Närvile avaldatav surve, näiteks randme karpaalkanali sündroomi või lülisamba ketta hernia tõttu, takistab elektriliste impulsside liikumist mööda närvi. Selle seisundi diagnoosimine põhineb sümptomite tõsiduse ja asukoha kohta esitatud teabel. Röntgenuuringut võib kasutada ka karpaalkanali sündroomi või võimalike juuksepiiri murdude diagnoosimiseks.
Pikaajaline ühes asendis viibimine, nagu arvuti taga istudes, võib põhjustada tuimust ja kipitust, kuna lihased on passiivsed. Perioodilised venitus- ja kõndimispausid hoiavad keha vereringe aktiivsena. Karpaalkanali sündroomi saab ennetada ka siis, kui teha pause pikaajalisest tippimisest. Teine võimalus nende sümptomite vältimiseks on süüa palju puu- ja köögivilju ning madala kolesteroolisisaldusega dieeti. Samuti on kasulikud regulaarsed füüsilised kontrollid.