Siinusvähk on teatud tüüpi kartsinoom, mis hõlmab ühte siinuse õõnsustest. Kuna need piirkonnad on paranasaalsed, mis tähendab, et asuvad nina lähedal, tuntakse siinusvähki ka kui paranasaalvähki. See on kõigi populatsioonide seas suhteliselt haruldane. Ent hästi arusaamatud põhjustel esineb seda sagedamini Lõuna-Aafrikas ja Jaapanis ning see mõjutab kaks korda rohkem mehi kui naisi. Seda esineb harva ka alla 40-aastastel inimestel, kuigi see võib tabada lapsi. Kahjuks on see, mis konkreetselt põskkoopavähi käivitab, veelgi rohkem mõistatus.
Enne siinusevähi võimalike põhjuste üksikasjalikku kirjeldamist on vaja põhiteadmisi paranasaalsete siinuste anatoomilisest struktuurist. Iga siinuse õõnsuste paari konkreetne asukoht määrab nende nime, mis on võetud nendega külgnevate luude nimest. Näiteks sphenoidseid siinusi nimetatakse nn, kuna need on kinnitatud koljusse otse nina taha. Nina mõlemal pool põskedel asuvaid siinuste õõnsusi nimetatakse ülalõuapõsadeks, samas kui etmoidseid siinuseid leidub mõlemal pool nina ülemist silla. Neid, mis asuvad vahetult iga kulmu kohal, nimetatakse lihtsalt eesmiseks siinuseks.
Siinuste põhiülesanne on toota õhku filtreerivat lima sekretsiooni, mis saadakse igat õõnsust ääristavatest spetsiaalsetest rakkudest. Kuid need struktuurid sisaldavad ka lamedaid, ebakorrapärase kujuga rakke, mida nimetatakse lamerakuks; kõige sagedamini mõjutatud rakud, kui vähk areneb mis tahes kehaorganis. Pole üllatav, et lamerakk-kartsinoom on siinusevähi kõige levinum vorm. Lisaks pakuvad siinuse õõnsused sobivat keskkonda vähirakkude paljunemiseks, arvestades olemasolevat ruumi.
Erinevalt paljudest teistest vähivormidest ei esine siinusvähk perekondades, mis näitab, et sellega ei kaasne spetsiifilist geneetilist markerit. See muudab seda tüüpi vähi mõnevõrra ettearvamatuks, vähemalt pärilikust seisukohast. Siiski näib olevat mõned teadaolevad tegurid, mis võivad aidata kaasa siinusevähi tekkele. Teadlased on leidnud, et kõige suurem esinemissagedus esineb inimestel, kes hingavad regulaarselt sisse metalli või puiduga töötamisel tekkinud tolmuosakesi. Ka suitsetajatel võib olla suurem risk.
Sümptomeid aetakse sageli segi sinusiidiga, mis ei ole põskkoopavähi põhjus. Nende hulka kuuluvad ummistunud ninakäigud, survetunne, nägemishäired, ninaverejooks ja isegi lahtised hambad. Kahjuks ignoreeritakse neid märke sageli seni, kuni vähk on levinud ümbritsevatesse piirkondadesse. Pärast avastamist võib ravi hõlmata kirurgiat juurdepääsetavate kasvajate eemaldamiseks või kiiritusravi. Kuna aga ravijärgsete patsientide viieaastane elulemus on vaid 10-20 protsenti, on esmaste sümptomite ilmnemisel ülioluline arstiga nõu pidada.