Mitmed asjad võivad põhjustada kettade pundumist, alates degeneratiivsetest lülisambahaigustest kuni vanuseni. Mõned võimalikud põhjused on inimese kontrolli all, samas kui teisi ei ole väga lihtne ära hoida, kuigi keha eest hoolitsemine ja selgroo tervise jälgimine võivad selle seisundi tekkimise riski minimeerida. Juhul, kui ketas on punnis, tuleks ravivõimaluste arutamiseks konsulteerida arstiga, sest lülisambahaigused võivad nende ignoreerimisel muutuda problemaatiliseks.
Arstid eristavad punnis kettaid ja kettaid, kuid võhik kasutavad neid termineid sageli vaheldumisi. Mõlemal juhul nihkuvad pehmest materjalist kettad, mis tavaliselt selgroolülisid pehmendavad, mis viib ketta väljaulatumiseni selgroost. Herniaalseid kettaid iseloomustab sitke välismembraani rebend, mille tõttu sees olev pehme materjal paisub välja, samal ajal kui punnis kettad jäävad paigale, kuid neil on oht hernia tekkeks. Mõnel inimesel on kettad punnis ja nad ei tea seda, teised aga kogevad valu, kui ketas nende närvidele surub. Selle seisundi ravimeetodid on erinevad, olenevalt nende asukohast ja raskusastmest.
Üks suurimaid riskitegureid punnitavate ketaste tekkeks on vanus. Inimeste vananedes kaotab nende keha elastsuse ja ketta sees olevat pehmet materjali kattev membraan võib muutuda nõrgaks, võimaldades kettal välja paisuda. Vanematel inimestel on ka selle membraani rebenemine suurem, seda ka elastsuse kaotamise tõttu.
Degeneratiivsed haigused on selle seisundi teine peamine põhjus. Inimese elu jooksul avaldatakse selgroole palju koormust ja kui ilmneb degeneratiivne haigus, nagu see on eakatel inimestel tavaline, võib see põhjustada kettaid punni või herniite tekkimise ohtu.
Selja pingutamine võib põhjustada ketaste pundumist. Mõned klassikalised põhjused hõlmavad stressirohkeid töökohti, mis hõlmavad palju kummardamist ja kummardumist, igasugust karjääri, mis hõlmab raskete tõstmist, ja tööd, kus inimesed on pikemat aega jalul. Kõigil neil juhtudel võivad kettad muutuda tõsisteks probleemideks, kui inimesed jätkavad valuga tegelemist, kuna pinge võib suurendada punni või panna ka teised kettad punnitama.
Pikkus näib olevat riskitegur, kuna pikematel inimestel on suurem kalduvus punnitada kettaid ning probleemiks võib saada ka kaal, kuna kaal koormab selgroogu. Tundub, et ennetamisel aitab harjutuste tegemine, mis soodustab südamiku jõudu ja selgroo paindlikkust, nagu ka tervislik toitumine, mis on rikas vitamiinide ja mineraalide poolest, kuna see võib ennetada või aeglustada degeneratiivse haiguse teket.