Raseduse alguses on alaseljavalu põhjuseid mitu, mida kogeb kuni 75% rasedatest. Mõned kõige levinumad põhjused on kasvav emakas, kehahoiaku muutused ja hormoonide taseme tõus. Kõik need asjad on normaalsed ega mõjuta loodet ega rasedust. Harvadel juhtudel võib alaseljavalu olla millegi tõsisema sümptomiks, nagu neerupõletik või ishias.
Keha raskuskese muutub raseduse ajal, et kohaneda kasvava emakaga. See tähendab tavaliselt kehahoiaku muutumist, kuna keha püüab mugavalt kohaneda uue raskuskeskmega. Uue kehahoiaku võtmine võib kasutada seljalihaseid, mida sageli ei kasutata, põhjustades lihasvalu alaseljas. Kuigi paljud naised ei koge raseduse alguses suurt kaalutõusu, võivad need, kes seda teevad, suurendada seljavalu, kuna lisaraskus paneb lihased ja liigesed tavapärasest raskemini tööle.
Hormoonid mängivad oma osa ka alaseljavalu puhul. Suurenenud hormoonid kipuvad liigeseid lõdvendama, et lapsele ruumi teha ja füüsiliselt kergemaks sünnitada, kuid see teeb lõdvemaks ka liigese, mis ühendab vaagnat selgrooga. Valud alaseljas võivad olla selle lõtvunud liigese tagajärg, sest vaagen liigub rohkem kui enne rasedust.
Äärmuslikumatel juhtudel võib alaseljavalu raseduse alguses olla ishiase või neeruinfektsiooni sümptom. Ainult umbes 1% rasedatest kannatab ishiase all, mida iseloomustab jalgade valu või tuimus, mis võib ulatuda kuni jalgade ja varvasteni. Neerupõletikku saab tuvastada valu järgi roiete all, eriti kui sellega kaasneb oksendamine, palavik või verine uriin.
Enamik alaseljavalusid esineb vaagna tagumises osas või alaselja nimmelülides. Mõlemat võib raskendada raske treening, keerdumine, tõstmine ja ronimine. Valu vastu võitlemiseks raseduse alguses soovitavad mõned meditsiinitöötajad venitada, ujuda ja vähesel määral kõndida. Meditsiinitöötajaga tuleb konsulteerida enne, kui rase naine, kellel on seljavalu, proovib mõnda neist valuvaigistimeetoditest. Samuti on tal kasulik jälgida õiget kehahoiakut, vältida pikaajalist seismist ja kanda mugavaid jalanõusid.