ZIP-fail on kas Zip-kettal olev fail või tihendatud fail või ZIP-vormingus arhiivi lisatud failide kogu. Zip-ketas on toode, mille Iomega® tutvustas 1995. aastal ja mis sarnaneb disketitehnoloogiaga. Kettad on saadaval 100 MB, 250 MB ja 750 MB variatsioonides. 3.5-tollised (8.89 cm) kettad on teisaldatavad ja ümberkirjutatavad ning sarnaselt arvutiga mahutavad paljusid erinevat tüüpi faile, nii et antud juhul võib ZIP-fail olla peaaegu iga fail, mis on piisavalt väike, et mahutada Zip-kettale. .
Pärast seda, kui Phil Katz töötas 1980. aastate alguses välja failide tihendamise algoritmid, kavandas ta programmid PKZIP® ja PKUNZIP®, mille tootis tema ettevõte PKWARE® DOS-i operatsioonisüsteemi jaoks. ZIP-standardi töötas välja Katz 1986. aastal ja nii pakkimise kui ka lahtipakkimise algoritmid paigutati avalikku omandisse. Teised ettevõtted lõid seejärel ZIP-utiliidid, sealhulgas Nico Mak Computing®, mida mõnikord muudeti kui “Nico Mac”, millest sai WinZip® ja mille omandas Corel®, ja Netzip®, mille valmistas Software Builders International®. WinZip® on ZIP-versioon operatsioonisüsteemile Microsoft® Windows® ja PKWare® teeb nüüd ka ZIP-i Windows®-i jaoks, MacZip on aga mõeldud Apple®-i arvutikasutajatele ning Zip ja UnZip töötavad UNIX®-is. ZIP-standardi lõhenemine toimus aastatel 2001–2003, kui PKWARE® ja WinZip® läksid erinevate spetsifikatsioonide abil eri suundades.
Mõned failid, millel pole ZIP-laiendit, on tegelikult ZIP-failid. Nende hulka kuuluvad JAR-failid laiendiga .jar ja Open XML-failid rakenduses Microsoft® Office® 2007 laiendiga .docx. Lisaks ZIP-failidele on ka teisi faililaiendeid, mis sisaldavad või viitavad sõnale zip ja arhiveerimine, tihendamine või mõlemad. Nende hulka kuuluvad 7-zip, ALZip, bzip2, gzip, lzip ja rzip.
2010. aasta mais ilmusid mitut tüüpi ZIP-faile kasutanud pahavararünnakud. Esimesel juhul pakutakse pahavara Yahoo!-s läbi süütuna näiva kiirsõnumi! Instant Messenger® või Skype®, kuid pildifailil klõpsamisel sisaldab allalaadimiseks pakutav ZIP-fail ussi. Sarnase aja jooksul teavitasid turbemüüjad avalikkust, et personaliosakonnad olid sihitud e-kirjaga, millele näis olevat ZIP-failis manustatud töökirjeldus, kuid ZIP sisaldab tegelikult pahavara.