Zeugma on teatud tüüpi klausel, milles üht tegusõna või nimisõna kasutatakse selle mitme osa juhtimiseks. Üks viis selle moodustamiseks on see, kui tegusõna kasutatakse koos mitme nimisõnaga, kuigi tegusõna öeldakse ainult ühe korra. Selle saab luua ka ühe nimisõna ja mitme verbi abil, mida see nimisõna kasutab ja juhib. On olemas teatud tüüpi zeugma, mida nimetatakse süllepsiks ja mis kasutab ühte juhtivat nimisõna või tegusõna, mis võtab teiste fraaside põhjal erinevaid tähendusi.
Zeugma moodustamise viis on üsna lihtne, kuna üht fraasi osa kasutatakse korduvalt teiste osade juhtimiseks, kuigi seda tegelikult ei korrata. Üks levinud viis selle loomiseks on verb, mida kasutatakse üks kord selgesõnaliselt ja seejärel muudes fraasides. Näiteks prozeugma on klausel, milles valitsev verb öeldakse alguses ja vihjatakse korduvalt, näiteks “Ta sõi hamburgeri, tema salatit, nende poeg portsjoni friikartuleid ja pere koer suure luu. ” Selles näites on tegusõna “sõin” öeldud ainult üks kord, kuid igas järgmises fraasis soovitatakse ja kasutatakse seda korduvate sõnade väljajätmise kaudu.
Muud tüüpi zeugma hõlmavad hüpozeugmat, mille puhul valitsev tegusõna esineb klausli lõpus. Selle näide oleks: “Tema naeratas, tema naeris, poiss hüppas ja tüdruk kõndis, vile huulil.” Mesozeugma on klausel, milles valitsev tegusõna esineb lause keskel. Seda võib leida sellisest lausest nagu “Ta hea meelega, ta aeglaselt, nad kõndisid koos, poeg siksakkides ja tütar tagurpidi.”
Vastupidiselt neile on olemas ka zeugma tüüpe, mis on moodustatud valitseva nimisõna ja sellele viitavate tegusõnade kasutamise kaudu. Seda nimetatakse diazeugmaks ja nimisõna võib asuda klauslis mis tahes punktis, kuigi selguse huvides leitakse see sageli alguses. Seda tüüpi zeugma näide oleks: “Mees ja naine kõndisid koos, naersid lõbusalt, tantsisid ja jooksid vihmas ning läksid siis südaööl lahku.” Selles näites on nimisõnafraas “mees ja naine” valitsev nimisõna, millele viitab iga järgnev verbifraas.
On olemas spetsiifiline zeugma vorm, mida nimetatakse süllepsiks, mis kasutab valitsevat nimisõna või tegusõna, millel on kahe või enama fraasi vahel erinev tähendus. Näiteks võib süllepsi moodustada sellises lauses nagu “Ta kaotas oma võtmed, rahakoti ja mõistuse”. Selles näites viitab valitsev verb “kadunud” asjaolule, et subjekt “Ta” on oma võtmed ja rahakoti valesti paigutanud, kuid viimase fraasi tähendus muutub kõnekeeleks. Süllepsit kasutatakse sageli iroonilise või koomilise efekti saavutamiseks, kuna tähenduse muutus on sageli ootamatu.