Vürts on laululindude sugukonda Troglodytidae liige, kuhu kuulub umbes 80 erinevat võllaliiki. Üldjuhul on vitsad väikesed linnud ja liigitatakse Põhja- ja Lõuna-Ameerika väikseimate lindude hulka. Wrenide perekonna pikkus on umbes 3.5–9.0 tolli (umbes 9–23 cm) ja kaal umbes 0.3–2.0 untsi (8–57 g). Füüsiliselt on enamik võsudest pruuni või hallikaspruuni värvi ning neil on lihav, ümar keha, lühikeste tiibadega ja jässakas saba, mida tavaliselt hoitakse püsti. Selle linnuperekonna peamiseks eristavaks tunnuseks on tema laul – väänikud laulavad väga valju ja keerulisi laule, mis on nende suurusest väga ebaproportsionaalsed.
Geograafiliselt leitakse vits peaaegu täielikult Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Perekonnana on ta levinud äärmisest Põhja-Alaskast ja Kanadast kuni Argentina lõunatipuni. Kesk- ja Lõuna-Ameerika on koduks kõige mitmekesisemale väänliliikidele. Väljaspool Põhja- ja Lõuna-Ameerikat leidub ainult ühte liiki: talivits, kes elab Euroopas, osades Ida-Aasias ja mõnes Põhja-Aafrikas. Wrensid rändavad mõnevõrra, kui nad liiguvad külmematel kuudel leviala põhjaosast lõunasse.
Paljude väänliliikide puhul on nende elupaigad väga erinevad, olenevalt nende asukohast. Wrensid võib kohata nii metsaservadel, rohumaadel ja sootaimestikul nagu kassikael või pilliroog, aga ka nii märgaladel kui sügavatel metsaaladel. Paljud liigid tunnevad end inimeste läheduses mugavalt ja asuvad äärelinna aedades ja põllumaades. Wren on tuntud oma armastuse poolest madalate katete vastu, nagu metsaalune, võsa ja hekid.
Toitumisel meeldivad sellele linnule võsastunud, varjulised kohad maapinna lähedal ning enamasti sööb ta putukaid ja ämblikke. Mõned wreniliigid söövad aga taimeseemneid ja marju ning mõned võivad süüa väikseid sisalikke või konni. Wrensid on tuntud selle poolest, et neile meeldib otsida toitu pimedatest pragudest ja aukudest. Selline toitumiskäitumine andis wrenide perekonnale selle teadusliku nimetuse Troglodytidae, mis tuleneb sõnast “troglodyte”, mis tähendab “koopaelanik”.
Isane ehitab sigimiseks valmistudes oma territooriumile samblast, lehtedest ja rohust mitu pesa ning ta näitab pesasid emasele. Paljude liikide pesadel on külgmine sissepääs ja need on maakera kujulised. Emaslind valib endale meelepärase pesa, vooderdab selle sulgedega ja muneb kolm kuni kümme muna, mida haudub umbes 10 päeva. Pärast munade koorumist toidavad tibusid mõlemad vanemad.