Tiibatool on tugitool, millel on mõlemal pool istme seljatuge ümbritsevad tiivad. Mõned inimesed nimetavad neid tiibu “kõrvadeks”, kuna need meenutavad mõnikord toolil sissepoole pööratud kõrvu. Tiivad võivad ulatuda käetugedest kuni istme seljatoe ülaosani või ainult käetugede kohal olevast seljatoest istme seljatoe ülaossa. Tiibtool oli levinud, kui kaminad olid peamiselt vastutavad kodude kütmise eest; kui tool oli asetatud tule poole, püüdsid tiivad kamina soojuse kinni, et soojendada torsot ja pead.
Enamik tänapäevaseid tiibtooli mudeleid on mugavuse huvides polsterdatud, naha või kangaga ning tavaliselt polsterdatud vatiini või porolooniga nii tooli istmes kui ka seljatoes. Mõnikord on polsterdatud ka tiivad ise, pakkudes kasutajale teistsugust istumis- või magamisasendit. Tooli jalad on väga sageli valmistatud puidust ning jalad võivad olla väga dekoratiivsed või üsna lihtsad, olenevalt tiibtooli üldisest esteetikast.
Vähem traditsioonilisel tiivaga toolil võib olla lamamisfunktsioon, mis võimaldab inimesel lõõgastumiseks või magama jäämiseks pikali heita. Lamamisaste varieerub sõltuvalt konkreetsest mudelist ja peaaegu kõigil lamamistoolide mudelitel on jalatugi, mis ulatub väljapoole, kui kasutaja istme seljatoe kallutab. Mõned tiivatagusega toolid võimaldavad kasutajal isegi lamada, otsekui voodil. Teistel on istme seljatoe ja istme kerge kaldenurk, et kasutaja ei laseks täiesti lamedalt. Lamamisfunktsioon aktiveeritakse kas istme seljatoele vajutades või tooli küljele paigaldatud käsitsi käivitatavast kangist tõmmates.
Tiivad ise on tavaliselt üks kahest sordist: sirged või kerivad tiivad. Sirged tiivad on nurgelisemad ja ulatuvad käetugedest istme seljatoe ülaossa. Kerimistiibadel on iseloomulik kõver, mille kõvera paksem osa ulatub istme seljatoe ülaosast. Kerimistiib on dekoratiivsem, samas kui sirge tiib annab rohkem potentsiaali soojuse kogumiseks, kui tool on asetatud kamina või muu soojusallika, näiteks puupliidi poole.