Mis on Willise ring?

Willise ring on rõngas või arterite ring, mis asub aju põhjas. Seda tuntakse ka mitme teise nime all, kõige sagedamini peaaju arteriaalne ring ja Willise arteriaalne ring. Selle ajuosa avastas esmakordselt inglise arst Thomas Willis 17. sajandil. Ring on oluline nii endale kui ka ajule, sest arterite paigutus tagab teatud reservi juhuks, kui mõni neist on takistatud. Kui üks arter on ahenenud või ummistunud, piisab kõige sagedamini verevoolust teistest ringis olevatest arteritest, et säilitada vajalik ajuvool ja vältida kahjustusi.

Kui Willise ring avastati, viidi selle eesmärgi ja funktsioonide osas läbi aastatepikkused uuringud. On kindlaks tehtud, et ring annab vajalikku verd ja kütust kõikideks mõtteprotsessideks ja isegi füüsilisteks protsessideks ajus. See väga tõhus arterite klaster annab sisuliselt kogu ajust tuleva ja sealt väljuva vere, mida see vajab ellujäämiseks ja toimimiseks.

Kuigi on avastatud, et arterite paiknev silmusmuster tugevdab verevoolu ja vähendab oluliselt vererõhu muutuste ohtu ajus, pole see siiski täiesti eksimatu. Mõned prahist või trombidest või isegi hemorraagiast põhjustatud ummistused võivad endiselt põhjustada laastavaid tagajärgi, nagu insult. Mõnikord võib isegi surm tekkida, kui need ummistused on piisavalt suured või tekivad lihtsalt vales kohas.

Paljud eeldavad, et seda struktuuri saab õigesti kujutada raamatutes näidatud diagrammidega, mis on kujult palju keerulisem kui lihtne ring. Tõde on aga see, et umbes kahel kolmandikul inimpopulatsioonist ei ole täielikku “ringi” – enamikul on puudu üks või mitu ühendust. Ükski konkreetne tõend ei kinnita, et mittetäieliku Willise ringiga inimesel on suurem risk insuldi tekkeks.

Kuigi Willise ringi ei pruugita nii põhjalikult uurida kui aju ja mõtte kõrgemaid funktsioone, peetakse seda üldiselt aju kõige olulisemaks osaks. Ilma selle struktuurita ei voolaks veri korralikult ajju ja selle funktsioonid oleksid võimatud. Sageli öeldakse, et elu ise ei oleks isegi võimalik ilma selle elutähtsa struktuurita, mis hoiab vere korrapäraselt voolamas.