Nimetus “metsik inglikas” käib õigesti ka Angelica sylvestris’e kohta, mis on umbelliferae perekonda kuuluv taim, mis hõlmab paljusid söödavaid liike, ning ürte ja vürtse, nagu porgand, pastinaak, seller, petersell, koriander, köömned ja apteegitill. Seda leidub kogu Euroopas ning Lääne-Aasias ja Siberis. Taim on tihedalt seotud Skandinaavias ja mõnedes arktilistes piirkondades levinud suurema sipelga (Angelica archangelica) ja Põhja-Ameerika idaosas levinud ameerika sipelgaga (Angelica atropurpurea), mida eristab lillad varred. Kõigil kolmel liigil on söödavad lehed, varred ja viljad ning neil on raviomadused; nimetus “metsik ingel” on neile kõigile lõdvalt peale kantud. Söödavad ja raviomadused on kõige enam väljendunud A. archangelica puhul, mida sageli kasvatatakse.
Angelica sylvestris on kultiveeritud angelicaliikidest veidi väiksem, ulatudes tavaliselt 3–5 jalga (1–1.5 m). Sellel on õõnsad soonikkoes varred, silmatorkavate ülespuhutud ümbristega liitlehed ja suur muguljas juur. Suvel annab see väikestest valkjatest õitest umbluud, millele järgnevad ovaalsed seemneid meenutavad viljad, mida tuntakse meriokarpidena. Taim eelistab niiskeid poolvarjulisi kohti ega kasva happelises pinnases.
Lehti ja varsi saab kasutada salatites, ka juur, kui see on keedetud, on söödav. Suhkrus säilinud lehevarretükke kasutatakse kookides ja kondiitritoodetes. Taim on aromaatne ja rikas eeterlike õlide poolest, mida saab ekstraheerida, tavaliselt aurudestillatsiooniga. Angelikast ekstraheeritud aromaatseid õlisid kasutatakse parfüümides ja kosmeetikatoodetes, samuti lõhna- ja maitseainetena. Paljud alkohoolsed joogid, sealhulgas vermut ja chartreuse, on maitsestatud angelicaga.
Rahvapärimuses öeldi, et angelica pakub kaitset kurjade vaimude eest ning seda kasutati palju kristluse-eelsetes tseremooniates ja rituaalides. Pärast kristluse tulekut hakati seda seostama Püha Miikaeliga ja mõnikord nimetati seda “Püha Vaimu juureks”. Keskajal arvati, et see kaitseb “musta surma” ehk muhkkatku eest.
Kuigi selle tõhusus musta surma vastu on kaheldav, sisaldab metsik angelica mitmeid meditsiiniliselt huvipakkuvaid ühendeid, millest mõnel on antimikroobsed omadused. Angelicat kasutatakse laialdaselt taimsetes ravimites, toimides karmineeriva, higistava ja rögalahtistavana ning seda on kasutatud valu leevendamiseks ning külmetushaiguste, köha ja palaviku raviks. Angelica kaubanduslik kulinaarne ja meditsiiniline kasutamine piirdub tänapäeval suures osas kultiveeritud A. archangelicaga.
Angelica saab seemnest üsna lihtsalt kasvatada, kuigi see tuleks kiiresti külvata, kuna see kaotab peagi idanemisvõime. Looduses on see tavaliselt kaheaastane, õitseb teisel aastal ja sureb pärast seemnete külvamist; seda saab aga kasvatada mitmeaastase taimena, eemaldades õiepead enne viljade teket. Metsikut angelicat tavaliselt ei kasvatata, kuid sellel on mõned kultiveeritud taime söödavad ja raviomadused.