Welsi säga, mida mõnikord tuntakse ka sinakana, leidub tavaliselt kogu Euroopas ja Läänemeres. See on suhteliselt suurt tüüpi säga ja selle tunneb ära selle laia suu ja lame pea järgi, mis sisaldab palju hambaid. Säga elab tavaliselt soojades ja suurtes veekogudes, näiteks järvedes, kuigi seda võib leida ka mõnest jõest. Mõningaid sägasid peetakse lemmikloomadena kalatiikides.
Säga on kalarühm, mis on oma nime saanud vurrutaoliste barbeleste järgi, mida kasutatakse hägustes vetes toidu leidmiseks. Kõigil sägadel pole aga barbels, kuigi wels-säga ülalõual on kaks eriti pikka. Alumisel lõualuus paiknevad ka neli väiksemat barbelti.
Säga värvus varieerub sõltuvalt selle elukohast. Näiteks kui kala elab häguses vees, on see tõenäoliselt pruuni värvi. Kui kala elab selges vees, on see tõenäoliselt mustem. Kalade maksimaalne pikkus on umbes 10 jalga (umbes 3 meetrit), kuigi see saavutatakse ainult ideaalsetes elutingimustes. Tavaliselt kasvab kala umbes 4.5 jala pikkuseks (1.3 meetrit).
Säga toitumine sisaldab peamiselt usse, väiksemaid kalu ja putukaid, kuigi mõned suuremad näited võivad toituda ka imetajatest, nagu rotid ja hiired. Teatakse, et mõned söövad isegi parte. On mitmeid teateid wels-säga inimeste ründamise kohta, kuigi need on kinnitamata. Mõnede suuremate sinakate suurte mõõtmete tõttu on vähe kahtlust, et nad suudavad inimesi edukalt rünnata, kuigi pole teada, kas kalad ründavad teadlikult nii suurt saaki.
Kuigi karpkala võib süüa, on see toiduna atraktiivne ainult siis, kui kala on noor. See on tingitud asjaolust, et pärast teatud suuruse ületamist muutub kala söömiseks liiga rasvaseks. Vahemärkusena võib öelda, et Silurus glanis liigi munad on mürgised ja seetõttu ei tohiks neid mingil juhul süüa.
Värsket peetakse nii lemmikloomaks kui ka toiduks. Kalad eelistavad tavaliselt elada varjatud tingimustes, kuigi nad tulevad avavees teiste loomade saagiks. Selle suur suu on sageli kala kõige märgatavam osa, kui ta toitu otsib.