Warthini kasvaja on inimese süljenäärmetes moodustuv kasvaja. Seda tüüpi kasvaja on healoomuline, mis tähendab, et see ei ole vähkkasvaja. Kasvaja kasvab tavaliselt väga aeglaselt ja on valutu. Kuigi mõnes healoomulises kasvajas võivad lõpuks tekkida vähirakud, on see esinemine Warthini kasvajate puhul äärmiselt ebatõenäoline.
Warthini kasvaja täpne põhjus pole teada. Seda tüüpi kasvajate teke näib siiski olevat seotud sigaretisuitsuga. Inimestel, kes suitsetavad sigarette, on seda tüüpi kasvaja palju suurem tõenäosus kui neil, kes suitsetavad. Lisaks suitsetamisele näib seda tüüpi kasvajate tekkes rolli mängivat vanus. Üle 60-aastastel inimestel on suurem tõenäosus nende tekkeks.
Kuigi Warthini kasvaja võib areneda inimese süljenäärme mis tahes osas, mõjutab see kõige tõenäolisemalt parotiid. Süljenäärmete hulka kuuluvad parotiidnääre, submandibulaarne nääre ja keelealune näär. Neist kolmest on parotiidnääre suurim, kulgedes piki inimese lõualuu alumist osa ja kõrvanibu all. Kuigi enamik kasvajaid, mis mõjutavad süljenäärmeid, arenevad selles näärmes, ei ole valdav enamus neist vähkkasvajad.
Mõnedel Warthini kasvajaga inimestel ei esine üldse mingeid sümptomeid. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks juhtumiks. Teistel tekivad mitmed sümptomid, sealhulgas süljenäärmete turse, alalõua punnid ja valu lõualuus. Mõned inimesed kogevad survetunnet lõualuu piirkonnas, samas kui teistel võib tekkida näonärvide halvatus. Lisaks kogevad mõned patsiendid kõrvavalu ja kuulmisprobleeme, sealhulgas kohinat kõrvus.
Warthini kasvaja diagnoosimine hõlmab tavaliselt füüsilist läbivaatust, mille käigus arst kasutab oma käsi kaela ja lõualuu piirkonna ebanormaalse turse tuvastamiseks. Ta võib uurida ka suud ja otsida kõrvalekaldeid näonärvis ja muutunud lihaste funktsioonis. Sageli kasutavad arstid ka nende kasvajate tuvastamiseks diagnostilisi teste. Näiteks võib arst tellida patsiendi diagnoosimiseks röntgenikiirte ja arvutipõhise aksiaaltomograafia (CAT). Magnetresonantstomograafiat (MRI) võib kasutada ka mitte ainult patsientide diagnoosimiseks, vaid ka selleks, et täpselt välja selgitada, kus tükid asuvad ja kui suured need on.
Warthini kasvaja ravi võib sõltuda kasvaja suurusest ja sellest, kui palju ebamugavust see patsiendile põhjustab. Sageli eemaldatakse need kasvajad kirurgiliselt. Mõnel juhul on vaja eemaldada ka osa kõrvasüljenäärmest.