Võrkkesta rebend on rebend, mis tekib siis, kui silmamuna klaaskeha vedelik ehk tarretis libiseb ja tõmbab võrkkesta külge. Kui silmades toimub loomulik vananemisprotsess, hakkab silma sisemist seljaõõnde täitev tarretis riknema ja nihkuma. Seda tüüpi liikumine muudab vananevad silmad võrkkesta pisarate tekkeks kalduvamaks. Kui rebend tekib piki võrkkesta veresooni, võib see põhjustada klaaskeha hemorraagiat. Selle verejooksuga kaasneb mõnikord äkiline ujukite või sähvatus, mis võib nägemist hägustada.
Olenemata sellest, kas need varjavad nägemist või mitte, ohustavad ägedad pisarad nägemise kaotust, kuna need lasevad vedelikul läbi pisara võrkkesta alla imbuda ja võivad võrkkesta järk-järgult lahti tõsta, põhjustades regmatogeense võrkkesta irdumise. Selle ohu tõttu jälgivad optometristid ja oftalmoloogid sageli inimese võrkkestas pisarate suhtes, mida saab tuvastada pupillide laiendamisel spetsiaalsete silmatilkadega. Kui pisar on tuvastatud, saab selle laseri või krüoteraapia (külmutusravi) abil sulgeda silma seina külge. Need protseduurid on tavaliselt valutud ja jätavad silma tagaossa armi, mis sulgeb võrkkesta ja takistab vedeliku lekkimist.
Võrkkesta rebend jääb sageli ilma silmakontrollita ja eksamiteta avastamata, kuna selle sümptomid on valutud. Selliste sümptomite hulka kuuluvad hõljukite või sähvatuste ilmnemine või suurenemine, mis on põhjustatud klaaskeha želee degeneratsioonist vedelikuks. Selle seisundi teine sümptom on ühe silma kohale laskuv vari või kardin, mis on sageli äärealadel ja kasvab. Rebendile võib viidata ka nägemiskvaliteedi järsk langus.
Kui rebendist põhjustatud võrkkesta irdumist ei ravita, kaotab võrkkest toitaineid, mis on läbi verevarustuse. Selle tulemusena võib võrkkest kaotada oma töövõime; mõnel juhul püsivalt. Suured võrkkesta irdud nõuavad kirurgilist ravi, samas kui väikeseid võrkkesta irdumisi saab laseriga parandada samamoodi nagu võrkkesta rebendeid.
Inimestel, kes on lühinägelikud, kellel on olnud katarakti operatsioon või kellel on löök pähe või silma, on suurem risk võrkkesta rebendi või eraldumise tekkeks. Samuti on patsientidel, kellel on olnud pisar ühest silmast, üks kümnest võimalus teisest silmast pisarat saada. Üldiselt on võrkkesta irdumine siiski haruldane ja mõjutab ligikaudu ühte inimest kümnest tuhandest.