Võrgumask on numbrikood, mida kasutatakse sõnumite korrektseks edastamiseks samas alamvõrgus olevate masinate vahel. See töötab koos võrgu ruuteriga, et määrata, kuhu andmed vastuvõtmisel lähevad.
Võrgumaske kasutatakse selleks, et tuvastada, milline IP-aadressi osa tähistab võrguaadressi ja milline osa masina aadressi. Võrgumask on sisuliselt matemaatiline mask, mis peidab osa IP-aadressist ja asendab selle teiste numbritega. Võrgumaske kasutatakse igas suuruses arvutivõrkudes.
Netmask on termin, mida kasutatakse tavaliselt arvuti- ja Interneti-tehnoloogiatööstuses. Kõige tavalisem võrgumask on 32-bitine mask. 32-bitised maskid loodi kasutamiseks kahel peamisel eesmärgil; esiteks veebisaitide haldamiseks ja IP-aadressi jagamiseks nn alamvõrkudeks ning teiseks võrkude saadaolevate hostide määramiseks ja andmete suunamiseks, kui ruuter need vastu võtab. Interneti-arvutivõrgu edukaks loomiseks on võrgumaskid hädavajalikud.
32-bitine võrgumask on arvutite komponent, mis on võimeline edastama andmeid korraga 32 bitti. Võib olla ka 24-bitisi võrgumaske, mis sobivad väiksemate võrkude jaoks.
Võrgumask peidab IP-aadressi võrguosa, nii et võrgukasutajatele jääb nähtavaks ainult hostarvuti või masin. Selleks asendatakse IP-aadressis olevad numbrid 1-de ja 0-de stringiga. Tavaliselt kasutatav võrgumask on 255.255.255.0, kuna 255 on 8 kahendarvu 1-st koosneva stringi kümnendekvivalent või summa. 255 varjab võrku ja 0 võimaldab IP-aadressi hostarvuti osa jääda nähtavaks kõigile, kes võrgule ligi pääsevad.
Arvutivõrgus vastutab võrgumaski loomise eest ruuter. Võrgumask genereeritakse võrgumaski kalkulaatori abil. Võrgumaski kalkulaator on skript või programm, mis arvutab välja IP-aadressi võrgumaski numbrid. Võrgumaske on kolme klassi. Need on märgistatud kui klass A, klass B ja klass C. Kõiki võrgumaskide klasse A, B ja C kasutatakse tänapäeval arvuti-internetivõrkudes. Erinevate klasside võrgumaskid on üldiselt erineva pikkusega ja mõeldud kasutamiseks erineva suurusega võrkude ja arvutisüsteemidega.