Võrdlusaste on viis inimese või asja võrdlemiseks ühe teise inimese või asjaga või inimeste või asjade rühmaga. Võrdlusastmel on kolm erinevat vormi. Positiivne vorm on põhiline, kõige lihtsam vorm; võrdlev vorm on siis, kui võrreldakse kahte inimest või asja; ja ülivõrdeline vorm on siis, kui võrreldakse kolme või enamat inimest või asja. Võrdlusastmeid kasutatakse ainult määrsõnade ja omadussõnade puhul.
Positiivne vorm on kõige elementaarsem võrdlusaste. Tavaliselt kasutatakse seda ühe inimese kirjeldamisel. Selle näiteks on “John on kõhn”. See kirjeldab Johni omadust, kuid ei võrdle teda konkreetselt ühegi inimese või rühmaga. Positiivset vormi saab kasutada ka kahe või isegi kolme või enama inimese või asja võrdlemisel.
Võrdlusvormi kasutatakse kahe inimese või asja võrdlemisel ja see on kõrgem võrdlusvorm kui positiivne vorm. Selle näiteks on “Johannes on kõhnem kui Markus”, kus võrreldakse Johannest ja Markust. Võrdlevas vormis moodustatakse omadussõna sageli selle lõppu lisades -er, nagu “peenem”. Teine võimalus oleks kasutada sõna rohkem sõna ees, nagu näiteks “John on kõhnem kui Mark”. Kui kasutatakse võrdleva võrdlusastme kasutamisel sageli sidesõnana.
Võrdlusastme lõplik vorm on ülivõrde. Seda kasutatakse tavaliselt inimese või asja võrdlemisel inimrühmaga. “John on oma klassi kõige kõhnem poiss” oleks näide ülivõrdevast võrdlusastmest. Ülivõrde moodustatakse sageli lisades sõna lõppu kas -est või kasutades sõna kõige, nagu näiteks “John on oma klassi kõige kõhnem poiss”. Teine üldreegel ülivõrra kasutamisel on see, et artikkel on sageli enne omadussõna.
Samuti on astmeid positiivses, võrdlevas ja ülivõrdelises vormis. Positiivses vormis on teatud võrdsus; Näiteks võiks öelda: “John on sama kõhn kui Mark.” See lause võrdleb kahte poissi, kuid võrdlus on võrdne. Teisest küljest on positiivses vormis ka teatud ebavõrdsus. Selle näiteks on “Mark ei ole nii kõhn kui John”, mis võrdleb ka kahte poissi, kuid võrdlus pole võrdne.
Erinevaid astmeid leidub ka võrdlevas vormis. Üks neist on paralleelaste, mis tavaliselt juhtub siis, kui lauses on näiteks kaks omadussõna. Kui üks muutub, muutub ka teine. Progressiivne kraad on teine võrdlusvormis leiduv kraad ja see näitab aja jooksul progresseerumist. Näiteks: “Mida nädalad läksid, muutus John kõhnemaks ja kõhnemaks.”