Mis on võlgniku-võlausaldaja seadus?

Võlgniku-võlausaldaja seadus on seaduste kogum, mis reguleerib võlgnike, raha laenavate või laenuga oste sooritavate isikute ja võlausaldajate, raha laenavate või krediidiliine pakkuvate isikute vahelisi suhteid. Igal riigil on oma föderaalsed või riiklikud võlgnike ja võlausaldajate seadused, kusjuures mõned riigid annavad vastutuse konkreetsete põhikirjade koostamise eest osariigi või kohalike omavalitsuste seadusandlikele organitele. Mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, kehtivad võlgnike ja võlausaldajate seadused, mis reguleerivad kõiki võlgadega seotud tehinguid kuni maksejõuetuse hetkeni, misjärel hakkavad pankrotiseadused kehtima sealt, kus võlgniku ja võlausaldaja seadused lõppevad. Muud riigid võivad hõlmata maksejõuetuse, pankroti või võlgade mahaarvamise menetlusi võlgniku-võlausaldaja seaduse parameetrite piires.

Võlgniku-võlausaldaja seaduses sisalduvad föderaalsed, osariigi ja kohalikud põhikirjad kirjeldavad nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi, mis on seotud krediidi pakkumise ja vastuvõtmisega, tagasimaksetingimustega ja sellega, mis juhtub, kui võlgnik ei suuda tagasi maksta. Võlgasid ja võlgade sissenõudmist reguleerivad seadused kehtestatakse selleks, et kaitsta mõlema poole, mitte ainult võlgnike või võlausaldajate õigusi ja vabadusi. Näitena võib tuua, et võlgade tagasimaksmise õiguslik vastutus on hõlmatud enamiku võlgnik-võlausaldajate seaduse alla liigitatud seadustega. Samuti on hõlmatud võlausaldaja suutlikkuse piirangud ja võlgade sissenõudmise lubatud meetodid. Riikides, mille pankroti- või maksejõuetusstatuudid on hõlmatud võlgniku ja võlausaldaja õigusega, reguleerivad täiendavad põhikirjad, millal ja kuidas võlgnik saab taotleda ametlikku maksejõuetusmenetlust või teda sundida.

Võlgniku ja võlausaldaja õigusega seotud põhikirjad hõlmavad näiteks tingimuste avaldamist potentsiaalsetele võlgnikele, muudatustest (nt intressimäärad) nõuetekohast teavitamist ja tagasimakselepingutest kinnipidamist. Näiteks on võlausaldajad sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia võlgnik-võlausaldaja seaduse alusel kohustatud andma võlgnikele kogu vajaliku teabe laenutingimuste ja muude krediidivormide kohta. Täiendavad seadused kaitsevad tarbijaid vara arestimise eest tagatiseta laenude maksmiseks ning piiravad võlausaldajatel võlgade sissenõudmiseks helistada.

Võlausaldajaid kaitseb ka võlgnik-võlausaldaja seadus. Kui võlgnik ei soovi või ei suuda krediidilepingu tingimusi järgida, on võlausaldajatel spetsiaalsed abinõud, mis aitavad võlgu tagasi saada. Kui võlgnik ei täida tagasimakselepingu tingimusi, annab teatud riikide võlgniku ja võlausaldaja seadus võlausaldajatele võimaluse kustutada lootusetud võlad maksudest mahaarvatava ärikuluna. Võlausaldajate õiguste täiendavaks kaitseks on võlaseadustega samamoodi hõlmatud ka pettused, vara tahtlik varjamine ja muud hoolimatud viisid võlgade tagasimaksmisest hoidumiseks.