Mingil ajal ajaloos oleks tasumata võla omamist peetud piisavaks põhjuseks vangistuse mõistmiseks. Võlgnikku hoitakse selleks määratud võlgniku vanglas, kuni tema perekond suudab võlausaldaja nõuded rahuldada. Võlglaste vangla oli keskajal sageli suur ühiskongi, kus nii mehed kui naised elasid räpastes tingimustes kuid või isegi aastaid, olenevalt võla suurusest ja pere suutlikkusest raha koguda. Mõnedel võlgnikel lubati oma võlad tööjõuga ise kustutada, kuid paljud mõisteti trellide taha.
Võlglaste vangla oli ka suurepärane kasvulava kõikvõimalikele haigustele, mis sageli põhjustasid surmaga lõppenud haiguspuhanguid juba ammu enne, kui võlad suudeti täielikult tasuda. Mõned vanglad lubasid pereliikmetel lühiajalisi külastusi ja mõned isegi lubasid võlgnikel elada väljaspool vanglat, et toota oma kaupu või tegeleda oma kaubandusega. Võlglaste vangla kontseptsioon oli eelkõige selleks, et motiveerida pereliikmeid võlga võimalikult kiiresti likvideerima. Perepea vangistamine andis enam kui küllaldase stiimuli, kuid üsna sageli puudusid võlgniku peredel kasumliku äri ajamiseks vajalikud oskused ega kogemused.
Võlglaste vangistamise tava näruses vanglas jätkus mitu sajandit. Ameerika Ühendriikide varane valitsus talus võlgnike vangla loomist kuni selle praktika lõpetamise seaduse vastuvõtmiseni 1833. aastal. Briti parlament järgis seda 1869. aastal, kuigi oli siiski seaduslik teatud võlgnike lühiajaline vangistamine, kes suutsid endale lubada oma võlgade tagasimaksmist, kuid otsustasid. seda mitte teha. Vaid üksikutes riikides üle maailma on endiselt määratud vanglad võlgnikele neile, kes ei suuda suuri võlgu tagasi maksta ja kellel puudub pankrotiõiguskaitse, et tõrjuda võlausaldajate seaduslikke sissenõudmisi.
Mõned poliitilised asjatundjad on soovitanud naasta võlgniku vanglasüsteemi, et tegeleda hulgimüügiettevõtete pettuste ja halva juhtimisega. Kui teatud raskustes ettevõtete või muude pankrotis olevate institutsioonide juhid oleksid sunnitud veetma tegelikku aega tänapäevases võlgnike vanglas, saaksid nad ehk parema ülevaate oma tegude tõsidusest ega tunneks kiusatust tulevikus selliseid rahalisi rikkumisi toime panna. Teised tsiteerivad kasvavat kodu arestimise ja eraisiku pankrotiavalduste arvu näitajana, mis näitab vajadust kaasaegse võlgnike vangla järele, et parandada isiklikku rahalist vastutust.