Võlakirjade varade jaotus kujutab endast viisi, kuidas investorid, sealhulgas institutsioonid ja üksikisikud, suunavad raha fikseeritud tulumääraga varade klassi. On erinevat tüüpi võlakirju, mis on võlakirjad ja millel on erinevad omadused; mõned on lühikesed ja aeguvad mõne kuu pärast, teised aga küpsevad mitme aastakümne pärast. Samuti on erinevate fikseeritud tulumääraga investeeringutega seotud erinev risk. Sellest tulenevalt võib võlakirjade varade jaotus olla sihtplaan või tegelik riskipositsioon investeerimiskategooria erinevatele segmentidele, väljendatuna protsentides ja seda võib illustreerida sektordiagrammina.
Investor saab määrata varade jaotuse, mis annab ülevaate investeerimiskapitali jagamise viisist, et seada eesmärke ja hinnata portfelli toimimist. Investor saab lühidalt näha, kuidas varad on hajutatud, või määrata kindlaks sihtjoone, mis tähistab eelseisva perioodi eesmärki. Võlakirjade varade jaotamine on pühendatud sellele, kuidas fikseeritud tulumääraga investeeringuid tehakse või tehakse. Investor saab selle kavandi koostada, lähtudes riskitaluvusest ja tootlusootustest.
Üks viis võlakirjade varade jaotuse loomiseks põhineb kestusel. Investor saab eristada kapitali, mis on pühendatud pikaajalistele fikseeritud tulumääraga instrumentidele, näiteks 30-aastase kestuse kategooriasse. Võlakirja kestus määrab võlakirja emitendi ja investori vahelise lepingu pikkuse. Jaotus võib illustreerida ka nende varade protsenti, mis on avatud lühiajalistele võlakirjadele, näiteks väärtpaberitele, mille kehtivusaeg on kolm kuud kuni viis aastat.
Investorid võivad valida ka võlakirjade varade jaotuse, et illustreerida portfelli riskitaset. Kapital, mis on avatud riskantsetele võlakirjadele, näiteks alla investeerimisjärgu võlakirjadele, võib koosneda ühest kategooriast. Nendel võlakirjadel on kalduvus anda suuremat tulu, kuid neil on ka suur maksejõuetuse tõenäosus, mille puhul investor võib raha kaotada. Eraldi kategooria investori võlakirjade varade jaotuses võivad olla fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, mida peetakse turvaliseks, kuid mis toovad ka tagasihoidlikku kasumit.
Võlakirjade varade jaotuse moodustamisel saab investor illustreerida seda, kuidas varad hetkel jagunevad, või koostada sihtplaani. Sihtvarajaotuse puhul näitab illustratsioon, näiteks sektordiagramm, kuidas investor ideaalis eelistaks tulevikus kapitali suunamist. Investeerimisportfelli nihutamine sellest, kuidas varad on eesmärkidele tõeliselt avatud, võib võtta aega. Võlakirjade varade jaotuskava võiks määrata portfelli suuna üheaastase perioodi jooksul, lähtudes näiteks ootustest tulevaste majandustingimuste kohta; need võivad mõjutada võlakirjade omadusi, nagu intressimäärad, risk ja hind.