Veksli müük on sündmus, mille puhul veksli omanik või valdaja otsustab müüa võlakirja uuele omanikule. Tavaliselt on võlakirja müügihind nominaalväärtusest veidi madalam, mis võimaldab uuel omanikul teenida tagasihoidlikku tulu, kui võlg on lõpuks täielikult tasutud. Tegelikku müüki reguleerivad tingimused mõjutavad potentsiaalset kasumit, mille ostja lõpuks saab, nii nominaalväärtuse lunastamise kui ka võlakirja jäägile makstava intressi osas.
Veksli müügi korraldamist saab korraldada paaril erineval viisil. Üks võimalus on omanikul konkreetse hinnaga võlakirja ostmise asjus otse finantseerimisasutuste poole pöörduda. Olenevalt asjassepuutuva võlgniku krediidivõimest ja võlakirja mõistliku aja jooksul tagasimaksmise võimalikkusest võib asutus tehinguga nõustuda või vastupidise hinnaga. Kui pooled saavad veksli müügi osas kokkuleppele, saab tehingu lõpule viia suhteliselt lühikese aja jooksul.
Veksli müügi üksikasjade haldamiseks on võimalik kasutada ka maakleri teenuseid. Selle võimalusega on müüjal võimalus ära kasutada investorite võrgustikku, mida maakler esindab. Siin tuleb arvesse võtta tasusid, mida maakler võtab potentsiaalsete ostjate leidmise ja tehingu üldise korraldamise protsessi raames. Selle lähenemisviisi üks peamisi eeliseid on see, et maakler töötab müüjaga kokku lepitud konkreetsete juhiste kohaselt, suurendades võimalusi saada hind, mida müüja on nõus aktsepteerima.
On mitmeid põhjuseid, miks võlakirja omanik võib soovida veksli müüki korraldada. Vajadus kohese sularaha järele on üks levinumaid motiive võlakirja teistele huvitatud investoritele pakkumisel. Muul ajal võib omanik soovida korraldada veksli müüki, et kaasata kapitali, et kasutada seda mõnes muus investeerimisvõimaluses, millel on tema arvates parem tulu teenimise potentsiaal. Olenemata põhjusest on eesmärk müüa vara nii palju, et jõupingutused end ära tasuks, ning samal ajal määrata võlakirja hind nii, et teised investorid peavad tõenäoliselt tootlust õiglaseks ja tehingut vastuvõetava riskitasemega.