Võlahaldus hõlmab standardse finantsdefinitsiooni kohaselt määratud kolmandat osapoolt, kes aitab võlgnikul tema võlga tagasi maksta. Paljud krediidinõustamisele spetsialiseerunud ettevõtted pakuvad plaane, kuidas aidata suurte võlgade ja kahjustatud krediidivõimega inimestel oma finantsolukord kontrolli alla saada. Lihtsam määratlus võiks olla tavapärane tava kulutada vähem, kui teenitakse. Kõikidel eesmärkidel on tegemist siiski struktureeritud tagasimakseplaaniga, mille on koostanud määratud kolmas isik kas kohtumääruse või isikliku algatuse tulemusena.
Võlgade haldamise plaan hõlmab mitmeid samme, mida kolmanda osapoole teenus võlgniku abiga edasi töötab. Esimene samm hõlmab tavaliselt kõigi võlausaldajate ja neile võlgnetavate summade loendi koostamist. Mõned võlausaldajad ei ole võlahaldusplaani kaasamiseks kõlblikud ja tavaliselt ei hõlmata tagatud võlgu, nagu autolaenud ja kodulaenud.
Kui võlausaldajate nimekiri on koostatud ja võlasumma kokku arvutatud, liidetakse ka võlgniku kogutulud ja -kulud, nagu hüpoteegi- või üürimaksed, automaksed, elamiskulud jne. Plaani abistav kolmas osapool aitab seejärel võlgnikul määrata maksimaalse rahasumma, mis on võimalik võlgade tagasimaksmise plaanile eraldada. Paljudel juhtudel püüab kolmanda osapoole teenus teatud võlasummasid arveldada ja jätta välja või alandada tagasimakseperioodi jooksul nõutavaid intresse. Oluline on mõista, et võlgade haldamise plaanis osalemine mõjutab siiski isiku krediidiskoori ja mis tahes saadaolevale krediidile ei pruugita teatud aja jooksul juurde pääseda. Lisaks ei kvalifitseeru inimesed, kellel on suhteliselt väike võlgnevus, kolmanda osapoole teenusele.
Kuna Ameerika Ühendriikide pankrotiseadused 2005. aasta oktoobris muutusid, leiavad paljud inimesed, et nad peavad osalema pikaajalises võlgade haldamise plaanis, sest isiklik pankrot ei ole valik. Privaatselt kolmanda osapoole teenuse abi otsides veenduvad tarbijad, et nad on Better Business Bureau’s registreeritud ega võta plaani koostamise eest ebamõistlikke teenustasusid. Oodata on väikest nominaalset tasu, kuid see ei tohiks põhineda protsendil võlast ega olla korduv igakuine tasu. Teenus peaks aitama inimestel finantskontrolli tagasi saada, mitte tekitama neid veelgi võlgu.