Häälühendus on protsess, mida tänapäeval kasutatakse helikõne signaalide suunamiseks ühest teeninduspunktist teise, kasutades edastusvahendina Internetti. Mõnikord nimetatakse seda ka VoIP-ühenduseks, signaali marsruutimine läheb mööda traditsioonilisest PSTN-ist ehk avalikust telefonivõrgust. Lõpptulemuseks on signaal, mille helikvaliteeti peetakse kõrgeks, ilma et kõne algatajale kuluks palju kulusid.
Häälpõhise suhtluse protsessi üldine struktuur võib toimuda kahel viisil. Esiteks suunatakse signaal läbi privaatvõrgu. Kõik privaatvõrguga ühenduses olevad teenusepakkujad saavad ühenduse luua kõigi teiste pakkujatega, kes on samuti võrguga ühendatud, luues sisuliselt võrgu kaudu ühenduse, mida võiks nimetada sisselülitamiseks. Seda tuntakse 2. kihi protsessina häälteeninduses või VPF-is.
Teine vahend häälkäivitamise algatamiseks hõlmab avatud võrgu kasutamist. Selle stsenaariumi korral on üks keskne teenusepakkuja, kes tegeleb marsruutimisega nii lähte- kui ka lõpp-punktis. Signaal ei hüppa ühelt kandjalt teisele. Seda lähenemist tuntakse 5. kihi protsessina.
Hääl vaatamisel on kaks eelist. Esiteks on kulutegur. Häälpõhise suunamise kasutamine välistab vajaduse võtta kaugkõnesid väljaspool kohalikku kõnepiirkonda helikõne algatamisel. See tähendab, et inimesed, kes elavad maailma eri paigus, saavad vabalt suhelda, ilma et peaks muretsema suure telefoniarve pärast.
Teiseks on häälsuhtluse kaudu loodud ühenduse heli selgus tavaliselt väga kõrge kvaliteediga. See ei kehti alati teiste helikõnede platvormide puhul, eriti kui signaal suunatakse läbi mitmete erinevate operaatorite hallatavate lülitite. Häälpõhise vaatamise korral on kõne kvaliteet sageli nii kõrge, et osalejatel on tunne, et helistavad pigem üle linna kui üle riigi või rahvusvahelisse asukohta.