Visual Basic on Microsofti välja töötatud programmeerimiskeel. Sellel on palju järgijaid, kuigi see on suures osas asendatud Microsofti Visual Basic .NET-iga, mis tarnitakse Microsoft Visual Studio .NET-i osana. Algkeel ise kestis aastatel 1991–1998 ja toetus jätkus ka järgmisel kümnendil, enne kui see lõpuks lõpetati.
Visual Basicu põhiprintsiibid põhinesid vanemal BASIC-keelel, mis oli 1980ndatel arvutiprogrammeerijate tugisammas. Alan Cooper töötas 1980. aastate lõpus välja pukseerimisliidese ning Microsoft pöördus tema poole, et paluda tal ja tema ettevõttel Tripod arendada kontseptsioon vormi loomise rakenduseks. Kui nad selle projekti, mida tol ajal Ruby nime all tunti, tarnisid, otsustas Microsoft ühendada selle BASIC programmeerimiskeelega, luues uue keele.
Järgmise seitsme aasta jooksul läbib Visual Basic mitmeid iteratsioone, mis viivad versioonini 6.0, mis on tugev programmeerimiskeel. Microsoft loobus lõpuks keele toetamisest, kuigi selle käitusaegu toetavad kõik järgnevad Microsofti operatsioonisüsteemid. Hoolimata ametlikust toest on Visual Basicul aktiivne programmeerijate kogukond, kes tegutsevad üksteise toetamiseks ja keelega uute inimeste abistamiseks.
2001. aastal, pärast seda, kui Visual Basic oli kolm aastat arendusest väljas olnud, asendas Microsoft selle .NET-raamistikule ehitatud versiooniga. Vaatamata paljudele positiivsetele omadustele põhjustas tõsiasi, et uus versioon ei ehitatud täielikult tagasiühilduvaks Visual Basicu vanema versiooniga, mitmeid probleeme. Lõppkokkuvõttes on see toonud kaasa märkimisväärse lõhe arendajate kogukonnas, kuna paljud programmeerijad jäid vanema keele juurde, teised aga läksid üle uue keele juurde.
Paljud inimesed leiavad, et Visual Basic on ideaalne programmeerimiskeel alguses, kuna selle graafilised funktsioonid muudavad selle mõne kasutaja jaoks intuitiivsemaks. Põhimõtteliselt tugineb see endiselt BASIC-keelele, kuid eemaldab mõned programmeerimise keerulisemad osad, pakkudes hõlpsamini kasutatavat liidest. Sageli on see esimene programmeerimiskeel, mida inimene õpib, enne kui läheb üle sellisele keelele nagu C++. Mõnikord võib aga programmeerija olla Visual Basicuga piisavalt mugav, et see jääb tema peamiseks programmeerimiskeeleks isegi keerukate programmide koostamiseks.
Visual Basicuga saab luua mis tahes programme ning see on tugev ja mitmekülgne keskkond. Kaasaegne .NET-keel sisaldab paljusid funktsioone, mida paljudes kaasaegsetes keeltes ei leidu, mistõttu sobib see mitmel eesmärgil ideaalselt. Alates 2005. aastast tehti selles keeles olulisi uuendusi, mille eesmärk oli viia see paremini kooskõlla võimsamate .NET-keeltega. Nende hulka kuulusid osaklasside, nullitavate tüüpide ja geneeriliste ravimite lisamine. Alates 2008. aastast ja versioonist Visual Basic 9.0 sisaldas keel anonüümseid tüüpe, XML-i literaale, tüübi järeldusi ja tõene if-operaatorit.