Visuaalne taju on üks keha meeltest, mis võimaldab ajul nähtavat valgust pealt püüda ja tõlgendada, luues nägemisvõime. Paljud inimesed peavad nägemist kriitiliseks meeleks, kuna maailm sisaldab palju olulist visuaalset teavet. Paljud organismid on välja arendanud mingi visuaalse taju ja loomad kasutavad visuaalsete stiimulite tõlgendamisel mitmeid erinevaid süsteeme.
Visuaalset tajumist tagab valgustundlik organ, mida nimetatakse silmaks. Mitmed silmasisesed struktuurid aitavad kaasa visuaalsele tajule, millest kõige olulisemad on vardad ja koonused silma tagaosas, mis reageerivad valgusele, saates signaale mööda nägemisnärvi ajju, et aju saaks neid tõlgendada. Veel üks huvipakkuv silma struktuur on pupill, mis laieneb ja tõmbub kokku, et kontrollida silma siseneva valguse hulka.
Visuaalses tajumises osalevad mitmed erinevad protsessid. Mõned neist on füsioloogilised, põhjustatud silma reaktsioonist valgusele, mis muudab valguse arusaadavateks signaalideks. Teised on psühholoogilised, võimaldades ajul näha pilte mõista. Gestalti teooria psühholoogias selgitab, kuidas aju tegeleb visuaalse sisendiga ning kuidas aju silub ja normaliseerib pilte, et neid mõtestada.
Gestalti teooria klassikalises näites, kui keegi avab ajalehe ja näeb fotot, tõlgendab aju fotot sujuva ja selge pildina. Hoolikalt vaadates on foto aga tegelikult pisikeste tinditäppide jada. Aju segab need punktid kokku, et luua terava pildi välimus, ja samuti on see võimeline segama eri värvi punkte, et luua uusi, võimaldades ajalehtedel kasutada suhteliselt töötlemata trükitehnikaid, et luua lugejatele äratuntavaid pilte. Sama protsess on lubatud ka piltide tajumisel arvutiekraanil, mis esitatakse infopikslite kujul.
Paljud asjad võivad visuaalset tajumist häirida. Mõnel inimesel on anatoomilised või füsioloogilised kõrvalekalded, mis muudavad nägemise raskeks või võimatuks. Mõnikord saab neid kõrvalekaldeid käsitleda või parandada, näiteks siis, kui keegi kannab selgelt nägemiseks prillid, sest tema silma struktuur tekitab lühinägelikkust. Inimestel võib esineda ka probleeme ajus, mis häirivad nägemist, mille puhul silm toimib ideaalselt, kuid aju ei suuda tõlgendada ega mõista silma saadetud signaale.
Nägemist peetakse oluliseks meeleks, mistõttu võivad arstid teha oma patsientidele visuaalse tajumise teste, et kinnitada, kas nende nägemine on heas seisukorras, ning teha kindlaks probleemid ja probleemid, millega tuleks tegeleda. Visuaalse tajuga seotud probleemid võivad lisaks frustratsioonile olla ka märk sellest, et patsiendil on tõsisem haigusseisund.