Paljud pedagoogid kohandavad oma tunnid üldjuhul kolme põhilise õpistiili järgi: kuulmisõpe, mille puhul õpilane õpib kõige paremini kuulmise järgi; kinesteetiline õpe, mille käigus õpilane õpib kõige paremini läbi käelise tegevuse ja liikumise; ja visuaalne õpe, milles õpilane õpib kõige paremini näiteid nähes ja graafilisi organiseerijaid kasutades. Iga õpistiil eeldab, et tunde tuleb oluliselt või veidi kohandada, et need vastaksid erinevatele õpistiilidele.
Visuaalselt õppiv üliõpilane areneb olukordades, mis nõuavad graafilisi korraldajaid – st teemade või ideede visuaalseid esitusi. Näiteks ujuvuse mõiste — kuidas objektid hõljuvad — kirjeldamisel aitaks visuaalset õppivat õpilast pilt meres hõljuvast paadist, mis on kõrvuti teise pildiga merepõhja vajuvast kivist. Pildid aitavad visuaalselt õppival õpilasel kontseptsiooni töödelda viisil, mis sobib kõige paremini tema õpistiiliga. Õpilane saab piltide abil mõistest paremini aru, kui ta saaks näiteks tekstist lihtsalt ette lugeda ujuvuse määratlust. Lihtne graafika on parim, kuna keerulisem graafika võib õppija segadusse ajada või ta liiga palju teavet segada.
Graafikud ja diagrammid on näited graafilistest korraldajatest, mis võivad visuaalselt õppivat õpilast kõige paremini aidata. Teabe töötlemisel võib õpilane paremini mõista seoseid ja mõisteid, kui ta suudab neid joonistada graafikule või diagrammile või näha neid fotol või illustratsioonil. Kirjandusega tegelemisel aitaks visuaalset õppivat õpilast suuresti süžeediagramm, näiteks süžeepüramiid, mis näitab tõusvat tegevust, loo haripunkti ja langevat tegevust. Sellised korraldajad saavad aidata teabe säilitamisel, detailide korrastamisel ning lihtsate ja keerukate tekstide mõistmisel.
Õpilase tuvastamine visuaalse õppijana on oluline esimene samm selle õpilase tõhusa õpetamise meetodite äratundmisel, kuid see pole ainus samm. Kui õpilane langeb visuaalse õppija kategooriasse, võib õpetajal nüüd olla juhend, mille järgi ta saab hakata õpilast õppima aitama, kuid nagu enamiku õpetamis- ja õppimismeetodite puhul, peab õpetaja arvestama, et iga õpilane on erinev ja tal on oma tugevad ja nõrgad küljed. Graafilised korraldajad on algus, kuid sealt edasi peab õpetaja otsustama, kuidas panna graafilised korraldajad konkreetse õpilase jaoks tõhusalt tööle.