Visuaalne jäädvustamine on inimtaju nähtus, kus inimesed kipuvad kõige enam toetuma visuaalsetele piltidele ja asjad, mida nad näevad, domineerivad nende arusaamades stseenist. Kui miski tundub ebajärjekindel või mõttetu, võib aju seda alateadlikult siluda, tuginedes visuaalsele pildile, et otsustada, kuidas tõlgendada teavet loogiliselt tunduval viisil. Teadlikkus sellest inimtaju veidrusest peitub mitmete lavaliste trikkide ja vempude taga ning võib selgitada ka inimeste käitumist mõnes keskkonnas.
Üks tuntumaid visuaalse jäädvustamise näiteid on ventrilokvism. Kui näitleja ja mannekeen istuvad laval koos ja näitleja manipuleerib rääkimise ajal mannekeeni suuga, tajub publik kõnet mannekeenilt tulevana. Selle triki edukaks sooritamiseks on vaja natuke harjutada, kuna kõhurääkija soovib võimalikult vähe suud liigutada, sundides inimesi andma taju üle mannekeenile, et selgitada, kust hääl tuleb.
Seda taktikat kasutavad ka teised lavatrikid, kasutades visuaalseid segajaid, et varjata tegevusi laval, või toetudes visuaalsele jäädvustamisele inimeste otseseks petmiseks. Psühholoogias on sellel kontseptsioonil ka olulisi rakendusi, et mõista, kuidas inimesed asju tajuvad. Näiteks kinodes, kui uurija küsib osalejatelt, kust heli tuleb, osutavad nad ekraanile, kuigi kõlarid võivad asuda ruumi tagaosas või seina ääres. Nad näevad ekraanil liikuvaid huuli, plahvatusi ja muid sündmusi ning seostavad heli pildiga.
Nägemise domineerimisel inimese tajumisel võib olla ka huvitav mõju mõnele teraapiavormile. Mõned inimesed kogevad seisundit, mida nimetatakse fantoomjäseme sündroomiks, kus nad kogevad sensoorset sisendit amputeeritud jäsemest. Üks väga tõhus ravimeetod on peegeldamine, kus patsient töötab peegli ja terve jäsemega. Kui patsient liigutab tervet jäset peeglis, võtab visuaalne jäädvustamine võimust, tekitades tunde, nagu liigutaks amputeeritud jäset, kuigi seda tegelikult seal pole. Seda tehnikat kasutades saavad terapeudid aidata patsientidel fantoomjäseme sündroomi hallata.
Nägemine ise on sensoorse sisendi kompleksne allikas ja mitmed asjad võivad visuaalset tajumist häirida. Aju peab olema võimeline töötlema tohutul hulgal sissetulevat visuaalset materjali väga kiiresti ja oskab seda teavet kõige tähendusrikkamate andmete leidmiseks läbi sõeluda. Näiteks suudavad inimesed tavaliselt stseenis inimeste nägusid väga kiiresti tuvastada, mis on selge evolutsiooniline eelis, kuna inimesed peavad suutma oma liigi liikmeid kiiresti ära tunda.