Virtualiseerimine on määratletud kui loogiline vaade arvuti riistvarasüsteemide ja nende tööks kasutatava tarkvara vahel. Kolm terminit, mida kasutatakse kirjeldamaks, kuidas virtualiseerimine mõjutab arvutisüsteeme, on võrgu virtualiseerimine, salvestusruumi virtualiseerimine ja serveri virtualiseerimine. See on kontseptsioon, mis võeti algselt kasutusele 1960. aastatel, kui IBM Watsoni uurimiskeskus alustas projekti M44/44x. Projekti eesmärk oli põhjalikult hinnata ajajagamise mõistet, nagu see oli laiemalt tuntud. Projektis M44/44x uuriti virtualiseerimise praktilist rakendamist virtuaalmälu ja multiprogrammeerimist kasutavate virtuaalmasinate kasutamise kaudu.
Sellest ajast alates on metoodikat seostatud erinevate arvutustehnoloogiatega, sealhulgas partitsioonide, aja jagamise, masina emuleerimise, simulatsiooni ja teenusekvaliteediga. Võrgu virtualiseerimine ühendab saadaolevad ressursid, jagades andmeedastuskiiruse ehk ribalaiuse väiksemateks sõltumatuteks kanaliteks, nii et neid saab tegeliku aja jooksul määratud serverisse määrata. Selle stsenaariumi korral töötab virtualiseerimine süsteemi tõelise keerukuse maskeerimiseks, jagades selle väiksemateks, paremini juhitavateks osadeks.
Teise võimalusena on salvestusruumi virtualiseerimine mitme erineva füüsilise salvestuskomponendi rühmitamine üksikuks virtuaalseks üksuseks, mida seejärel hallatakse kesksest asukohast. Seda virtualiseerimisvormi kasutatakse tavaliselt salvestuspiirkonna võrkude koordineerimiseks. Serveri virtualiseerimine võimaldab võrgul kasutajate eest varjata serveriressursse, nagu serverite, protsessorite ja operatsioonisüsteemide füüsiline asukoht ja identiteet. Eesmärk on kaitsta kasutajat keerukate serveritehingute tõlgendamise, töötlemise ja haldamise eest, võimaldades samal ajal ressursside koostööd koos võimalusega hiljem edasi arendada.
Virtualiseerimine pakub mitmeid eeliseid, mis toetavad kulutõhusust ja kvaliteedi tagamise tulemusi. Näiteks saab seda kasutada mitme vähekasutatud arvutusjaama funktsionaalsuse kombineerimiseks vaid mõnel serveril. Virtualiseerimine võimaldab ka võrguadministraatoritel käitada tarkvara, mis on tavaliselt piiratud vanemate operatsioonisüsteemidega, või kasutada seda arvutiplatvormide kaitsmiseks potentsiaalselt ebastabiilsete rakenduste eest. Lisaks saab luua virtuaalmasina monitori ja kasutada seda põhioperatsioonisüsteemina. Need on vaid mõned eelised, mida IT-spetsialistid virtualiseerimishaldustehnikate rakendamisel saavad.
Kuigi enamik ettevõtteid alustab virtualiseerimise uurimist rakenduste testimise ja arendamisega, on see tööriist muutumas kiiresti kogu tööstusharu valitud lahenduseks. Konkurentsivõimelisel turul on IT-juhtide ülesandeks täita loominguliselt oma organisatsiooni teenusenõudeid. Virtualiseerimine pakub ettevõttele ainulaadset lahendust erinevatele äritingimustele murdosa kuludega.