Virtuaalne võrguadapter on tehnoloogiline süsteem, mis aitab omavahel ühendada arvuteid või muid elektroonikaseadmeid. Pärast ühendamist võivad seadmed salvestatud teavet jagada. Seda tüüpi adapter töötab tarkvara kasutamise kaudu. See on sageli kasulik suurte organisatsioonide töötajatele või valitsusasutustele, kes väärtustavad turvalist sidet.
Adapteri põhifunktsiooniks on elektroonikasüsteemi ühendamine võrku, mis on mitme erineva elektroonikasüsteemi kompleksne koostoime. On olemas palju adapteritüüpe, millest suur osa koosneb füüsilisest objektist. Näiteks Peripheral Component Interconnect (PCI) adapter on väike seade, mis ühendatakse personaalarvutiga. Juhtmeta adapterid võimaldavad edastada teavet ja ühendusi pikkade vahemaade tagant. Sellised adapterid võivad toimida välise võrguadapterina ja jääda seega väljaspool esmast elektroonikaseadet või olla installitud seadme põhikehasse.
Virtuaalne võrguadapter erineb traditsioonilisest adapterist oma mittefüüsilisuse tõttu. Kui traditsiooniline adapteritüüp on tegelik objekt, siis virtuaalne võrguadapter töötab ainult elektrooniliste programmide või tarkvara kasutamise kaudu. Neid adaptereid kasutatakse tavaliselt virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) jaoks. VPN on omavahel ühendatud tehnoloogiliste süsteemide rühm, mis rõhutab privaatset ja turvalist suhtlust.
Neid VPN-e leidub sageli suurtes organisatsioonides, nii et kaugtöötajad saavad privaatset juurdepääsu organisatsiooni peamistele arvutisüsteemidele. Valitsusorganisatsioonid võivad salastatud või eksklusiivse teabe edastamiseks ja jagamiseks kasutada ka VPN-e. Lisaks privaatse elektroonilise teabe ja süsteemide sidumisele seob VPN kasutajad tavaliselt ka suuremahulise avaliku sidesüsteemiga, nagu Internet.
Virtuaalse võrguadapteri installimine sõltub süsteemi olemusest, mis on selle esmane manus. Paljud arvuti operatsioonisüsteemid sisaldavad jaotist, mis võimaldab kasutajatel konfigureerida või installida uusi süsteemikomponente. Sellesse jaotisse sisenedes saavad kasutajad sageli lisada võrguadapteri, valides menüüst adapteri valiku. Seejärel võidakse kasutajal paluda lisada konkreetse kaubamärgi ja adapteri tüübi kohta asjakohane teave. Elektroonilisele süsteemile tuleb installida ka vastav tarkvara.
Kui virtuaalne võrguadapter on installitud, tuleb see võrku ühendada ja seda sammu saab rakendada ka kasutaja arvutisüsteemi kaudu. Enamikul sellistest süsteemidest on spetsiaalselt võrguühenduste seadistamiseks pühendatud jaotis. Personaalarvutisüsteemis, nagu Microsoft Windows®, võib selle jaotise leida pealkirjast Juhtpaneel. Kui kasutaja on sellele jaotisele ligi pääsenud, on võrguga ühenduse loomine sageli lihtsalt juhiste järgimise ja sihtvõrgu Interneti-protokolli aadressi teadmise küsimus. See numbrijada on ainulaadne identifitseerimismarker, mis on määratud peaaegu kõigile elektroonilistele seadmetele, mis võivad olla võrgu osa.