Virtuaalsed õpikeskkonnad on tarkvarapaketid, mis on konfigureeritud võimaldama haridusprotsessi toimumist võrguolukorras. Virtuaalne õpikeskkond, mis sisaldab komponente, mille eesmärk on pakkuda enamikku füüsilise klassiruumi eelistest, sisaldab elemente, millest on kasu nii õpetajale kui ka õpilasele. Alates 1990. aastatest on Interneti-tehnoloogia areng muutnud virtuaalse õpikeskkonna kasutamise praktiliseks paljude inimeste jaoks, kes soovivad omandada struktureeritud õpet kõrgkooli ainepunktide saamiseks ja osaleda kursustel, mis pakuvad täiendõppe ainepunkte.
Õpetaja või juhendaja jaoks võimaldab virtuaalne õpikeskkond ehk VLE koostada kursuse ainekava. Täpsemast ainekavast, mida juhendaja kursusel kasutab, saab hõlpsasti luua õpilasversiooni. See funktsioon võimaldab juhendajal tõhusalt luua korraga vajalikke ressursse.
Virtuaalsed õpikeskkonnad võimaldavad ka juhendajal jälgida õpilaste edenemist ülesannete täitmisel, seadistada ja hallata õpilastele eksameid ning olla kursis kõigi struktureeritud õpikeskkonnaga seotud haldusandmetega. Juhendajal on võimalus anda juurdepääs erinevatele keskkonnaga seotud komponentidele või ressurssidele. See võimaldab vajaduse korral jagada õppevahendeid või piirata juurdepääsu peamistele õppevahenditele, mis on õpilastele kasutamiseks ette valmistatud.
Virtuaalses õpikeskkonnas, eriti kaugõppe stsenaariumi korral, on õpilastel võimalus osaleda tundides, mis on seotud töögraafiku ja muude kohustustega. Kuigi loengud ja ülesanded on ette planeeritud ja neid saab vaadata mitu korda, on õpilasel siiski juurdepääs juhendajale. Paljude veebipõhiste õpikeskkondade puhul hõlmab see meilivahetust, interaktiivseid vestlusi juhendaja ja teiste õpilastega mitu korda nädalas ning mõnel juhul ka personaalset veebivestlust juhendajaga.
Kuigi virtuaalse õpikeskkonna peamine rakendus on võrgus, saab paljusid ressursse kasutada ka traditsioonilises õppesituatsioonis. Juhendaja saab kasutada virtuaalset õppetarkvara, et luua slaidiesitlusi, tunniplaane ja muid komponente, mis töötavad hästi füüsilises klassiruumis. Üks tärkavatest rakendustest on tarkvara kasutamine õppevahendite loomiseks, mida esitletakse reaalses keskkonnas, kuid mis tehakse seejärel virtuaalses keskkonnas ülevaatamiseks kättesaadavaks.