Virtuaalne aadress sarnaneb maja või ettevõtte aadressiga, välja arvatud see, et see osutab virtuaalmälu füüsilisele asukohale. Üks põhjus, miks virtuaalset aadressi vaja on, on see, et virtuaalmälu toimib nagu füüsiline mälu, kuid see pole nii ja arvuti peab teadma, kust mälule juurde pääseda. Teine põhjus on see, et aadressiloend näitab, kuidas mälu kasutatakse, mis muudab mälupartitsiooni haldamise lihtsamaks. Seda saab kasutada ka võrguaadresside salvestamiseks virtuaalse võrgu kaudu, kuna arvutite sidumiseks pole muid ühendusi.
Paljudel arvutitel on virtuaalmälu, mis suurendab arvuti üldist mälumahtu, ja see pärineb füüsilisest riistvarast, nagu keskprotsessor (CPU), kuigi see ei pärine füüsilisest mälukiibist. Juurdepääsu hõlbustamiseks salvestab virtuaalne aadressiloend virtuaalmälu päritolu. Seda loendit järgides leiab arvuti hõlpsalt mälu füüsilise asukoha, mis muudab arvuti kasutamise lihtsamaks.
Kuigi virtuaalmälu toimib nagu füüsiline mälu, tuleb virtuaalmälu kasutamiseks juurdepääs mälu simuleerivale füüsilisele alale. See muudab virtuaalse aadressiloendi vajalikuks, kui arvuti soovib teada, kust mälu leida. Kui arvuti ei leia füüsilist aadressi, siis on virtuaalmälu kasutu, sest sinna ei saa midagi salvestada.
Mälul on erinevad juurdepääsutasemed ja virtuaalne aadressiloend kirjeldab, kuidas mälu praegu kasutatakse. Enamik arvuti mälust on avalik, mis tähendab, et mäluruumi saab salvestada kõike, mis võimaldab arvutil neid hõlpsalt töödelda ja salvestada. Kui mälu on privaatne või seda kasutatakse partitsiooni jaoks, tagab aadressiloend, et arvuti ei kasuta seda mälu, välja arvatud vajadused, mis peegeldavad otseselt partitsiooni eesmärki. Näiteks kui partitsioon on tehtud tööfailide jaoks, siis saab partitsiooni salvestada ainult tööfaile.
Virtuaalset aadressiloendit kasutatakse tavaliselt virtuaalmälu jaoks, kuid seda saab kasutada ka virtuaalse võrgu jaoks. Seda tüüpi võrku ei ühendata traditsiooniliselt juhtmete või tavaliste traadita ühenduste kaudu, vaid virtuaalsete linkide kaudu, mis seovad arvutid omavahel. Sel juhul tähistab aadressiloend iga võrgus oleva arvuti füüsilist asukohta, nii et arvutid võivad jääda ühendatuks.