Vihmavee suunaja on süsteem, mida kasutatakse vihmavee kogumiseks. Vihmavett saab seejärel kasutada taimede niisutamiseks, pesemiseks ja mõnel juhul ka joomiseks. Vihmavee kogumine on iidne tava, mida kasutatakse endiselt üle maailma piirkondades, kus vett on vähe, näiteks USA Neitsisaartel ja osades Austraaliast.
Vihmavee suunaja kogub vett suurelt pinnalt, näiteks maja või aida katusest. Katuse servas olevad vihmaveerennid suunavad vee tünni või tsisterni, kus saab vett hoida. Mõned süsteemid on sama lihtsad kui vihmaveerenni alla asetatud tünn, samas kui teistel võib olla keerulisem vihmaveerennide ja torude seeria, mis suunavad vee maapealsesse või maa-alusesse mahutisse.
Kui vihmavett kavatsetakse kasutada kastmiseks, saab vooliku või tilguti liitmiku kinnitada otse kogumismahuti külge. Kodus, kus vett kasutatakse pesemiseks, kasutatakse pumpasid vee liigutamiseks siseruumides valamutesse, dušidesse või pesumasinatesse. Otse taevast tulev vihmavesi on üldiselt joomiseks täiesti ohutu, kuid see võib koguda katuselt, vihmaveerennidest või konteineritest saasteaineid. Kui vihmavee suunaja on mõeldud joogivee kogumiseks, võib vaja minna täiendavaid filtreid või veetöötlust. Majaomanikud peavad ka valima materjalid, mis ei saasta vett.
Enamiku vihmavee kogumissüsteemide ehitamine on suhteliselt odav. Piirkondades, kus kodudel on juurdepääs munitsipaalveele, võivad inimesed koguda vihmavett, et säästa raha veearvetelt või osana looduskaitseplaanist. Mõnes kohas võivad kehtida kohalikud esteetilised piirangud, mis takistavad kogumistsisternide paigaldamist majast väljapoole, samas kui teistes piirkondades võidakse keelata vihmavee kogumine, kuna on oht, et veekogus kohalikes veetasemetes väheneb.
Vihmavee suunaja kasutamisel on palju eeliseid. Vihmavesi on ülimalt pehme, kuna pole läbinud pinnases leiduvaid mineraale. Riiete pesemine vihmavees jätab need puhtamaks, sest seep on tõhusam ja vihmavesi ei jäta masinatesse kogunemist. Vihmavesi jätab juuksed ka väga pehmeks ja läikivaks. Toa- ja välitaimed saavad vihmavees paremini hakkama mitte ainult seetõttu, et see on pehme ning kloori- ja muude lisanditeta, vaid ka seetõttu, et see sisaldab rohkem lämmastikku, mis tekib koosmõjul atmosfääri elektriga. Vihmaveega saab ka karedast veest mullapinnale koguneva mineraali- ja soolakihi ära uhtuda.