Videointervjuu on tööintervjuu, mis viiakse läbi eemalt arvuti veebikaamera ja paljudel juhtudel spetsiaalse tarkvara abil. Videointervjuusid on kahte peamist tüüpi: virtuaalintervjuud ja otseintervjuud. Videointervjuu kasutamine on mõeldud tööandjatele kasuks, säästes kandidaadi isiklikule vestlusele toomise kulusid ja salvestust, mida saab kolleegidega jagada ja mitu korda üle vaadata. Väidetavalt saavad tööle kandideerijad kasu protsessiga võimaldatavast sõiduplaanivabadusest. Parimate tulemuste saavutamiseks peaksid videoga tööintervjuule kutsutud isikud astuma samme, et end enne vestlusseanssi ette valmistada.
Üldjuhul salvestatakse videointervjuu veebikaamera tehnoloogia abil. Intervjuul kasutatava veebikaamera võib saata kandidaadile kasutamiseks tema enda kodus või seadistada kaugemasse kohta, näiteks mujal asuva ettevõtte harukontorisse. Mõned tehnoloogiliselt nutikad ettevõtted kasutavad oma videointervjuude süsteeme, samas kui teised ettevõtted sõlmivad lepingu kolmanda osapoole ettevõttega, mis on asutatud üksnes kaugintervjuude hõlbustamiseks.
Videointervjuusid on kahte peamist tüüpi: virtuaalintervjuud ja otseintervjuud. Virtuaalintervjuu lõpetatakse üldjuhul kandidaadile sobival ajal. Kui ta avab vastava saate ja alustab intervjuud, näidatakse talle küsimust, mille ta peab lugema ja vastama määratud aja jooksul. Seda protsessi korratakse seni, kuni kõik küsimused on vastatud. Saadud salvestist vaatavad hiljem tööandja palkavad töötajad.
Reaalajas videointervjuu on üldiselt üsna sarnane traditsioonilisele tööintervjuule, välja arvatud see, et kandidaat ja tööandja räägivad veebis, mitte isiklikult. Videointervjuu alustamiseks kasutab tööle kandideerija tavaliselt oma arvutit, et teatud ajal videokonverentsisüsteemi helistada. Pärast ühenduse loomist vastab ta potentsiaalse tööandja küsimustele. Tavaliselt videokõne salvestatakse, et tööandjad saaksid hiljem vajadusel selle juurde tagasi pöörduda.
Videointervjuude toetajad leiavad, et see protsess säästab tööandjate kulusid kandidaatide isiklikule vestlusele transportimisel ja võimaldab vestlusseansse hõlpsasti asjaomaste töötajate vahel jagada. Väidetavalt on see protsess kasulik ka intervjuu kandidaatidele, võimaldades neil mõnel juhul valida oma vestluse aja ja välistades vajaduse reisida. Mõned taunijad väidavad, et videointervjuu on aga isikupäratu või isegi dehumaniseeriv.
Video vahendusel tööintervjuule kutsutud isikud võivad soovida enne vestlusseansi lõpetamist valmistuda. Intervjuu jaoks kasutatav veebikaamera on kasulik eelnevalt seadistada ja selle kasutamist harjutada, et vältida tehnilisi raskusi seansi ajal. Lisaks võib kasulikuks osutuda oma välimuse uurimine kaameras, kehaasendi, silmside ja valgustuse kohandamine vastavalt vajadusele.