Vestluste analüüs on uurimisvaldkond, mis uurib interaktsioonikõnet ehk seda, kuidas kõnet kasutatakse sotsiaalsete toimingute tegemiseks. Seda valdkonda arendati peamiselt sotsioloogide Harvey Sacksi ja Emanuel A. Schegloffi 1960. ja 1970. aastatel tehtud uuringute käigus. 21. sajandil on vestlusanalüüsi tehnikaid laialdaselt kasutatud nii keelelistes kui ka mittekeelelistes distsipliinides.
See väli põhineb eeldusel, et kõne interaktsioon on järjestatud, mis tähendab, et kõnelejad järgivad süstemaatilist struktuuri, mida kõnelejad järgivad. Seda struktuuri saab eraldada konkreetsest edastatavast teabest. Vestlusanalüüsi eesmärk on uurida erinevaid vestlusstruktuure ja seda, kuidas neid kasutatakse interaktiivsete eesmärkide saavutamiseks erinevates sotsiaalsetes olukordades.
Vestluse analüüsis ei vaadelda lausungit lihtsalt idee edastamise vahendina, vaid pigem vahendina, mida kõneleja kasutab sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks. Sotsiaalsete eesmärkide näideteks on kaebuse, palve või tervitamine. Vestlustes on teatud pesad, kus mitu lausungit võib sobida, kuid iga lausung sooritaks sama toimingu. Näiteks võib inimene sõbra tervitamiseks öelda: “Tere, mis toimub?” või “Tere, kuidas läheb?” Kasutatakse erinevaid sõnu, kuid tehtud on sama ühiskondlik tegevus — tervitus.
Teadlased kasutavad vestlusanalüüsi tegemiseks reaalsest keskkonnast pärit loomulike vestluste salvestusi. Tavapäraselt rääkiva kahe või enama inimese vestluste salvestised on standardsed. Eksperimentaalsed häired peaksid olema minimaalsed. Need vestlused transkribeeritakse seejärel väga üksikasjalikult, mis kajastab pause, rõhuasetusi ja intonatsiooni muutusi, mis kõik on olulised detailid.
Pärast salvestiste transkribeerimist analüüsitakse neid mustrite suhtes, kasutades andmepõhiseid meetodeid ja järjestikust analüüsi. Lause paigutus vestluses on väga oluline; midagi ei saa vaadelda eraldiseisvana. Teadlased pööravad erilist tähelepanu pöörde võtmise, külgnemispaaride, remondi ja eelistuste korraldamise mustrite uurimisele.
Teadlased kasutavad vestlusanalüüsi rakenduslingvistika alavaldkondades, nagu interaktsiooniline sotsiolingvistika, psühholingvistika ja teise keele omandamine. See võib olla abiks ka psühholoogias, näiteks kõneteraapia lähenemisviiside väljatöötamisel, aga ka muudes valdkondades. Praktilised rakendused on eriti kasulikud teise keele õppijatele. Üheks näiteks on Jaapani fenomen aizuchi – kuulaja sagedased vahelesegamised koos erinevate nüanssidega, mida muukeelsetel inimestel on kurikuulsalt raske õppida. Vestluse analüüs võib aidata täpsustada aizuchi reegleid, mida muidu oleks õppijatel väga raske iseseisvalt välja mõelda.