Vesisõnajalgu on seitse liiki, mis kõik kuuluvad taimede perekonda Azolla. Need ebatavalised madalakasvulised taimed ei näe välja midagi traditsiooniliste sõnajalgade moodi, vaid sarnanevad rohkem samblaga, väga väikeste ja karvaste ovaalsete lehtedega. Vesisõnajalg on tuntud ka kui haldjasammal, sääsesõnajalg ja pardisõnajalg. Neid võib leida kasvamas aeglaselt liikuva või seisva magevee pinnal, kusjuures risoomid kasvavad ja levivad vee all.
Vesisõnajalataimed võivad kiiresti moodustada suuri kolooniaid ja katta väiksemad veekogud täielikult. Need on ülikiiresti kasvavad ja on teadaolevalt mõne päevaga enam kui kahekordistunud. Sel põhjusel istutatakse nad Aasias üleujutatud riisipõldadele, kus nad aitavad üleliigset vett imada ja umbrohtu vaos hoida. Kui sõnajalad mädanevad, lisavad nad riisipõldudele ka vajalikku lämmastikku. Vesisõnajalad ei edene väga külmas vees. Külmas kliimas kasvatatakse neid sageli nende dekoratiivse välimuse tõttu ja sageli levib see kontrollimatult.
Selle vees elava sõnajala matitaoline kasv võib saada tõsiseks probleemiks. Mõnes kohas peetakse seda kahjulikuks invasiivseks umbrohuks. Paljudes USA piirkondades on nende taimede müük keelatud; neid ei tohi nendel aladel kunagi avavette istutada. Kasv on nii paks, et sääsed ei suuda tungida läbi sõnajalgade, et vette muneda, mistõttu teda tuntakse ka sääsesõnajalana.
Vesisõnajala kasutatakse sageli toitva söödana kariloomadele, sealhulgas sigadele, kanadele ja lehmadele. Taimed on vitamiini- ja mineraalainerikkad ning sisaldavad palju vajalikke aminohappeid. Neid sõnajalgu süües, mitte tavalist kaubanduslikku sööta, on leitud, et kanad munevad rohkem ja lehmad toodavad rohkem piima. Neid kasvatatakse ka krevettide ja kalatoiduna ning inimesed tarbivad neid mõnikord salatites. Kuivatatud vesisõnajalad pulbristatakse ja müüakse osades looduslike toiduainete kauplustes lisandina.
Vesisõnajalad ei tooda seemneid, vaid paljunevad sõnajalgade alumisel küljel leiduvate eostega. Kui sõnajalad kuivavad, kukuvad eosed taimedelt maha. Neid võib laotada kompostirikka mulla pinnale ja asetada ereda valguse kätte. Tavaliselt kulub nende tärkamiseks mitu nädalat, tekitades rohelise kile, mis muutub peagi tuhandeteks pisikesteks uuteks taimedeks.