Vereseroloogia on bioloogia-, meditsiini- ja kohtuekspertiisi teaduse aspekt, mis hõlmab vereseerumi uurimist, vere vedelat komponenti, mis ei sisalda vererakke ega hüübimisfaktoreid. Vereseerum sisaldab palju antikehi, mida saab analüüsida teaduslikel, diagnostilistel või kohtuekspertiisi eesmärkidel. Antikehadel on väga spetsiifilised struktuurid ja keha toodab neid spetsiifiliste ohtude vastu võitlemiseks, nii et seerumiproovis sisalduvate antikehade analüüs võib sageli anda väärtuslikku teavet inimese infektsioonide või haiguste kohta. Mõned vereseerumi aspektid on iga inimese jaoks ainulaadsed, seega saab seerumianalüüsi kasutada ka isiku ühendamiseks kuriteopaigaga, kui on olemas kohtuekspertiisi tõendid. Terminit “vere seroloogia” võib kasutada kas vereseerumi uurimise või seerumi teatud otstarbel analüüsimise praktika kirjeldamiseks.
Vereseroloogiline analüüs on üldiselt üsna lihtne ja valutu. Tervishoiutöötaja võtab veenist väikese koguse verd ja kogub selle torusse või viaali. Verel lastakse hüübida, et eemaldada hüübimisfaktorid ja vedel seerum eraldatakse vererakkudest. Seejärel analüüsitakse seerumit antikehade sisalduse suhtes. Antud antikeha märkimisväärses koguses esinemine võib viidata infektsiooni või häire olemasolule.
On palju muud teavet, mille paljastamiseks võib vere seroloogiline test. Vereseroloogiat saab kasutada näiteks inimese veregrupi määramiseks. Seda saab kasutada ka mitmete autoimmuunhaiguste diagnoosimiseks. Isiku valkude või võõrvalkude vastu suunatud antikehade olemasolu võib viidata autoimmuunhäirele või vereülekande tagasilükkamisele. Immuunpuudulikkuse probleeme, mille puhul inimesel puuduvad teatud vajalikud antikehad, saab tuvastada ka vere seroloogiliste testidega.
Vereseroloogiat kasutatakse sageli kohtuekspertiisi teaduses, kuna suhteliselt väikesest vereproovist saab koguda palju teavet. Ebatäpsete tulemuste vältimiseks on vaja tagada, et vereproov ei oleks saastunud. Kohtuarst saab kindlaks teha, kas vereproov pärines inimeselt või mitte, määrata vere kaotanud isiku soo ning koostada vere antikehade ja valguprofiili. Seda profiili saab kontrollida kahtlustatavate või ohvrite suhtes ning seda saab kasutada kahtlustatava või ohvri sidumiseks konkreetse kuriteopaiga või relvaga.