Tegusõna põhiosad on olevik, olevik, minevik ja minevik. Tavaverbi olevikuvormi nimetatakse mõnikord ka selle infinitiiviks või põhivormiks. Praegust osasõna kasutatakse tavaliselt käimasolevate toimingute kirjeldamiseks. Tegusõna mineviku- ja käändesõna kirjutatakse mõnikord ühtemoodi; Erinevus mineviku osas seisneb selles, et see sisaldab muutvat sõna või omadussõna, mis võib täpset tähendust veidi muuta. Ebaregulaarne tegusõna on tegusõna, mis ei järgi oma põhiosade osas kõiki samu grammatilisi sidereegleid ning need erandid võivad sageli nõuda täiendavat harjutamist ja meeldejätmist.
Tavaline tavaverb järgib oma põhiosade jaoks reegleid, mis on sageli üsna lihtsad. Ühe sellise verbi minevikuvormi moodustamine hõlmab tavaliselt oleviku lõppu “-ed” või mõnikord lihtsalt “-d” lisamist. Sõna “kõndima” minevikuvorm oleks selle reegli järgi “kõnnitud”. Oleviku osastava reegli rakendamine tähendab tavaliselt oleviku lõppu “-ing” lisamist, luues sõna “kõndimine” sõna “walk” oleviku osaliseks. Muutev sõna on vajalik, et luua sama sõna minevikuvormist minevik; kaks võimalikku näidet võivad olla “on kõndinud” või “käinud” olenevalt subjekti ainsuse või mitmuse ajavormist.
Ebaregulaarsed verbid vajavad nende põhiosade õige kasutamise õppimisel sageli erilist tähelepanu. Nende tegusõnade hulka kuuluvad pigem need, millel on erinevad sõnad, mitte ainult nende minevikuvormide või mineviku osaliste jaoks kasutatud erinev kirjapilt. Näiteks võiks olla sõna “sööma” oleviku vormi minevik “te” ja selle sõna mineviku käände lisab lihtsalt oleviku lõppu “-en”, et luua sõna “söönud”.
Edukas keeleõpe eeldab grammatikamõistete, näiteks verbide põhiosade, head alust, kuna need on olulised minevikusündmuste ja praeguste asjaolude teistele täpseks edastamiseks. Kirjutaja usaldusväärsust võib näidata ka nende ajavormide ja eri sõnade osalausete õige sõnastamine kirjalikus töös. Mõned teise keele õppijad võivad algul kergesti segi ajada mõne verbi mineviku ja mineviku käände; nad võivad öelda või kirjutada “ma nägin”, kui nad mõtlevad näiteks “ma nägin”. Nende grammatiliste konjugatsioonide vahel olevate mõnikord peente erinevuste järjekindel uurimine viib üldiselt selliste vigade vähenemiseni aja jooksul.