Ventraalne kehaõõnsus on õõnes ruum inimese keha esiosas. Selles asuvad siseelundid, mis on kehaorganid. Ventraalse kehaõõnsusega vastandub dorsaalne kehaõõnsus, mis asub keha tagaosas. Ventraalne ja dorsaalne kehaõõnsused on inimkeha kaks peamist õõnsust.
Kaks kehaõõnsust ühinevad, moodustades ventraalse kehaõõnsuse. Need on rindkere õõnsus, mis asub rindkere piirkonnas, ja kõhuõõs, mis asub kõhu- ja vaagnapiirkonnas. Kõhuõõnde ja kõhuõõnde eraldab diafragma, mis on peenike lihas, mis asub südame ja kopsude all.
Kõhuõõne rindkereosa ehk rindkere õõnsus on ümbritsetud ribidega. Selles on süda ja kopsud. Need elundid on kaetud ja kaitstud membraansete kudedega. Perikard on südant ümbritsev membraaniline kott ja pleuraõõs on membraan, mis vooderdab kopsude väliskülge.
Tegelikult on kaks kehaõõnsust, mis hõlmavad kõhuõõnde. Ülemine osa on kõhuõõs, mis asub kõhus. Alumine osa on vaagnaõõs ja see on puusade vaheline ruum. Neid kahte õõnsust ei jaga ükski organ ega kude.
Kõhuvaagnaõõs on nii suur, et pindala viitamise hõlbustamiseks jagatakse see neljaks osaks või kvadrandiks. Neid nimetatakse parempoolseks ülemiseks, paremaks alumiseks, vasakpoolseks ülemiseks ja vasakuks alumiseks kvadrandiks. Suunamärgid viitavad subjekti vasakule ja paremale, mitte vaataja vasakule ja paremale. Näiteks kui vaataja vaatab subjekti kõhupiirkonda, vastaks vaataja parem pool subjekti vasakpoolsele küljele, nii et vaataja vaataks kas subjekti vasakut ülemist või vasakut alumist kvadranti.
Ventraalse kehaõõne ülemine kõhuosa ehk kõhuõõnsus on ümbritsetud rinnakorvi alumise osaga. Magu, sooled, maks, kõhunääre, sapipõis ja neerud asuvad kõhuõõnes, nagu ka kusejuhad, mis on neerud põiega ühendavad torud. Need elundid on kaetud sileda, õrna membraaniga, mida nimetatakse kõhukelmeks.
Ventraalse kehaõõne alakõhuosa nimetatakse vaagnaõõnsusteks. See on ümbritsetud vaagna luudega. Anus, põis ja suguelundid asuvad vaagnaõõnes. Neid elundeid katab ka kõhukelme.