Veeretelg on üks kolmest peamisest teljest, mida kasutatakse liikumise määratlemiseks ja juhtimiseks kolmemõõtmelises ruumis. Kasutatakse peamiselt õhusõidukite, allveelaevade ja kosmosesõidukite juhtimisel, telg on määratletud mõttelise joonega, mis kulgeb läbi veesõiduki või sõiduki keskpunkti eest taha. Mõõdetuna pöördekraadides nullist 359-ni, peetakse 0° veereteljel fikseeritud punktiks ruumis, mis on lennukite ja allveelaevade puhul tavaliselt püsti ja Maaga tasapinnal. Kosmoselaevade puhul võib fikseeritud nullpunkt olla mis tahes punkt, mis näib olevat paigal veesõiduki liikumissuuna suhtes, näiteks Maa, päike või orbitaaltasand, mille planeedid liiguvad ümber päikese.
Kui lennuk pöörleb ümber oma veeretelje, osutab selle nina tiibade ümber telje pöörlemisel jätkuvalt sõidusuuna. Veeretelg suureneb piloodi asendi suhtes päripäeva 0°-lt 359°-ni. 0° kaldeteljel lendaks õhusõiduk otse ja horisontaalselt; 90° juures oleks lennuk endiselt suunatud sõidusuunas, kuid vasak tiib oleks suunatud otse üles ja parem tiib otse alla. 180° nurga all lendaks lennuk Maa suhtes otse, kuid tagurpidi.
On olukordi, kus veeretelje fikseeritud punkti ajutiselt muudetakse, eriti manööverdamisel või mõne teise objekti suhtes liikumist nõudva ülesande täitmisel. Kosmoselaev muudab teise kosmoselaeva või orbitaaljaamaga dokkides oma veeretelje määratlust. Sel juhul muutub dokkimisseadme keskpunkt fikseeritud punktiks ja kõiki kosmoseaparaadi liikumisi mõõdetakse selle suhtes, kuni dokkimisprotseduur on lõppenud. Kui see on lõpule jõudnud, naaseb veeretelje fikseeritud viide oma endiste määratluste juurde või muutub uuesti orbitaaljaamaks, kuni kosmoselaev lahkub selle lähedusest.
Veeretelg toimib koos kahe teise teljega, kaldetelje ja pöördeteljega, et määratleda mis tahes suhtelist liikumist või suunda kolmemõõtmelises ruumis. Kaldetelg on mõtteline joon, mis kulgeb läbi sõiduki keskpunkti selle vasakult küljelt paremale ja liikumist mõõdetakse sõiduki liikumissuuna suhtes. Kaldeteljel pööramine muudab sõiduki nina üles- ja allanurka, kusjuures 0° on tasane ja 90° suunab nina otse üles. Lengerde telg kulgeb sõiduki ülaosast selle põhjani. Lengerde teljel liikudes pöörleb sõiduki nina sõiduki sõidusuuna suhtes horisontaalselt vasakule või paremale.