Enamasti on veevarud avalik-õiguslike organisatsioonide, näiteks kohalike omavalitsuste omanduses ja hooldamisel. Kui need avalikud vahendid antakse üle eraettevõtetele, nimetatakse seda erastamiseks. Lahti defineerituna tähendab vee erastamine tavaliselt veesüsteemide ja veevarude kontrolli või hooldamist eraettevõtete poolt. Näiteks võib ettevõte teha koostööd kohaliku omavalitsusega, et ehitada ja hooldada veepuhastusjaama või reoveejaama. Vastuolulisemas näites võib eraettevõte kasumi teenimise eesmärgil vett ammutada ja pudeldada avalikust allikast.
Vesi on nii oluline avalik ressurss ja seda on avalik sektor nii kaua hooldanud, et vee erastamise kontseptsioon võib olla vastuoluline. Mõnes riigis võidakse kehtestada seadused, mis tagavad kodanike veeõigused, piirates samal ajal ettevõtete veeõigust. Teisest küljest võivad eraettevõtted teha lobitööd veeõiguste laiendamiseks, et hõlmata eraettevõtteid, olenemata ulatusest.
Vee erastamise vastased võivad väita, et eraettevõtted tegelevad ainult kasumi teenimisega ja eiravad erasektori veetarbimisega seotud keskkonna- ja pikaajalisi kulusid. Eraettevõtted on tavaliselt mures lõpptulemuse pärast, seega võivad nad keskenduda lühiajalistele eelistele. Nagu elektrienergia erastamise puhul, võivad vee erastamise vastased väita, et eraõiguslikel üksustel elu olulisi komponente kontrollida oleks katastroofiline.
Vee erastamise toetajad võivad väita, et eraettevõtted saavad parandada vee ja veega seotud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Eriti arengumaades võib väita, et erasektori kaasamine võib olla ainus viis tugevate veevarude kiireks arendamiseks. Eraettevõtted võivad samuti rõhutada, et nad võivad suurendada tõhusust, parandada kvaliteeti ja säilitada tegevust pika aja jooksul.
Erastamine on lai mõiste ja veelepingutega on seotud spetsiifilisemad klassifikatsioonid. Kõige otsesem veelepingu liik on varade müük. Varade müügi korral võib eraettevõte osta kogu veesüsteemi valitsusasutuselt või luua selle süsteemi. Teine võimalik veeleping on haldusleping, milles eraettevõte vastutab ainult süsteemi toimimise eest. Avalik sektor kontrolliks endiselt veele juurdepääsu ja taristut, kuid süsteemi toimimist ja hooldust juhiks eraettevõte.