Kohustuste sobitamine on investeerimismeetod, mille käigus investorid ja ettevõtted haldavad oma käibevara õigesti, et tagada tulevaste kohustuste kate. Lihtsamalt öeldes üritab ettevõte pidevalt oma nõusolekute väärtust „ühildada“ tulevaste kulude maksumusega, et vältida rahalisi tagasilööke. Seda lähenemisviisi on omaks võtnud paljud ettevõtted ja kindlustusseltsid, kes ootavad regulaarselt tulevikus väljavoolu, nagu pensionile jäänud töötajate igakuised pensionid ja väljamaksed kindlustuspoliisi omaniku surma korral. Kohustuste sobitamine aitab vähendada ka pankroti- ja likvideerimisriski juhul, kui ettevõte peab kulutama oodatust suurema summa.
Kohustuste sobitamise eristav omadus seisneb selles, et see võtab esmajoones arvesse tulevikuelementi, eriti kui tegemist on kohustustega, mis tekivad sageli kuludena. Nii tulevad mängu ka nii ennustamise kui ka ettevalmistuse aspektid: ennustamine selles mõttes, et ettevõte teab, et tulevikus on plaanipärased kulud. Ettevalmistus seevastu tähendab seda, et ettevõte on teadlik, et tal võib tekkida ootamatuid probleeme. Seetõttu on piisavad varad väga olulised. Võrdluseks, paljude investeerimisstrateegiate murekoht on eelkõige kasumi ja tootluse kasv, sõltumata kohustustest.
Kohustuste sobitamisel on oluline, et ettevõte määraks kindlaks oma varade tegeliku tähtaja. Mõiste “tegelik tähtaeg” tähendab tavaliselt aega, mil ettevõtte varasse panustanud osapoolel võib tekkida vajadus oma raha tagasi nõuda, sageli koos intressidega. See võib kehtida investorile, kes oli ostnud võlakirju algkapitali moodustamiseks, või pensionärile, kes on regulaarselt pensioniplaani eest preemiaid maksnud. Efektiivse tähtaja hindamine aitab ettevõttel luua plaane käibevara edasiseks suurendamiseks. Tavaliselt on nii, et mida pikem on varade soetamise ja tegeliku lõpptähtaja vaheline intervall, seda parem, kuna see annab ettevõttele piisavalt aega oma varade väärtuse suurendamiseks.
Kasulik ja populaarne programmeerimistööriist vastutuse sobitamisel on Monte Carlo simulatsioon. Programmi abil saab hinnata ettevõtte väärtust varade põhjal ning koostada teatud projektide jaoks parimaid ja halvimaid stsenaariume. Seega saab ettevõte välja mõelda erinevaid varuplaane juhuks, kui midagi peaks valesti minema. Kohustuste sobitamine ja Monte Carlo simulatsioon pole kasulikud mitte ainult ettevõtetele, vaid ka üksikinvestoritele ja kindlustuspoliiside omanikele, kes soovivad hinnata, millal nad saavad lõpuks investeeritud raha tagasi saada ja sellest kasu saada.