Vasopressorid on ühendid, mis põhjustavad veresoonte ahenemist, mis omakorda põhjustab vererõhu tõusu. Seda mõju võivad avaldada mitmed ühendid, alates ravimitest, mida teatud olukordades patsientidel kasutatakse, kuni vasokonstriktiivse toimega meelelahutuslike ravimiteni. Selliseid ühendeid tuleb kasutada ettevaatlikult, kuna need võivad põhjustada vererõhu ohtlikku tõusu, mis võib põhjustada meditsiinilisi tüsistusi.
Meditsiinimaailmas võivad vasopressorid olla tohutult kasulikud. Neid ühendeid kasutatakse šokis patsientide raviks, ohtlike vererõhu languste kõrvaldamiseks ja patsientide raviks operatsioonisaalis. Operatsioonisaalis manustab neid tavaliselt anestesioloog, kuna see kirurgilise meeskonna liige vastutab patsiendi võimalikult stabiilsena hoidmise eest. Anestesioloogid saavad väga spetsiifilist koolitust selle kohta, millist tüüpi ravimeid nad saavad patsientidele manustada ja millistes olukordades võib tekkida vajadus selliste ravimite järele.
Vasopressoreid saab kasutada ka inotroopsete ühenditega. Inotroopid on ühendid, mis mõjutavad lihaste kokkutõmbumist, millest mõned põhjustavad lihaste kokkutõmbumist, teised aga sunnivad lihaseid lõdvestuma. Meditsiinis kasutatakse neid, mis stimuleerivad südamelihase kontraktsioone, suurendamaks südame kontraktsioonide jõudu, nii et patsiendi vererõhk tõuseb. Vererõhu juhtimine võib olla eriti oluline operatsioonisaalis, kuna kirurg ei taha, et patsient sureks protseduuri ajal, kuna kehal on raske toime tulla operatsiooni põhjustatud tohutu füüsilise koormusega.
Neid ravimeid tuleb manustada ettevaatusega. Haiglatingimustes arvutatakse konkreetse patsiendi annused hoolikalt, võttes arvesse konkreetset kasutatavat ravimit. Meditsiinitöötaja mõtleb läbi, kui kaua ravim kehale mõjub, soovitatavad annused ja soovitud toime. Anestesioloogid peavad olema väga vilunud matemaatikas ja käigupealt mõtlemises, et nad oleksid valmis sekkuma mis tahes hädaolukordadesse, mis võivad ette tulla, kui patsient on operatsioonilaual üldnarkoosis.
Väljaspool meditsiini toimivad vasopressoridena väga erinevad asjad. Näiteks kofeiin on hästi tuntud vasokonstriktorina. Keha teeb ka ise, näiteks epinefriini kujul. Need kehas olevad ühendid toimivad autonoomsele närvisüsteemile, nagu ka kehasse sisenevad ühendid, ja paljud mängivad rolli stressile reageerimisel “võitle või põgene”.