Kardiovaskulaarsüsteem ehk süda ja veresooned tarnivad hapnikku ja toitaineid kõikidesse kehakudedesse ning on ellujäämiseks üliolulised. Siledad lihased mängivad olulist rolli veresoonte normaalses anatoomias ja füsioloogias. Vaskulaarne silelihas (VSM) on teatud tüüpi silelihas, mida leidub veresoonte seintes. Seinarakk on termin, mis viitab sidekoerakkude, mida nimetatakse peritsüütideks, ja veresoonte silelihasrakkude kombinatsioonile veresoontes. Veresoonte silelihaste olemasolu veresoontes võimaldab viimastel reageerida veremahu ja rõhu muutustele, suurendades seeläbi verd vajavate kudede varustamist ja vähendades väiksema nõudlusega kudede pakkumist.
Lihasena võib VSM kokku tõmbuda, mille tulemuseks on veresoonte ahenemine või ahenemine. Üldiselt on arterites rohkem neid lihaseid kui veenides. Seda seletatakse asjaoluga, et arterid on südame pumpamise tõttu suurema rõhu all. Seetõttu selgub veresoonte põhjalik ja mikroskoopiline uurimine, et arterite seinad on paksemad kui veenidel.
Sarnaselt skeletilihastele kontrollib ka veresoonte silelihaste kokkutõmbumist närvisüsteem. Erinevalt skeletilihastest, mida kontrollitakse vabatahtlikult, innerveerib veresoonte silelihaseid autonoomne närvisüsteem, eriti sümpaatiline närvisüsteem. Nagu südamelihas, sisaldab ka veresoonte silelihas aktiini ja müosiini. Sellel puudub valk nimega troponiin, mida leidub südamelihases. Lisaks, kui südamelihas tõmbub kokku kiiresti ja kiiresti iga paarisaja millisekundi järel, tõmbub veresoonte silelihas aeglaselt kokku püsivalt ja toniseerivalt.
Vaskulaarsel silelihasel on mitu retseptorit, mis võimaldavad tal reageerida sümpaatilise närvisüsteemi signaalidele või sümpaatilistele stiimulitele. Need retseptorid on alfa-1, alfa-2 ja beeta-2 retseptorid. Kui neurotransmitter norepinefriin seondub alfa-1 retseptoritega, toimub veresoonte silelihaste kokkutõmbumine, mille tulemuseks on veresoonte läbimõõdu vähenemine või vasokonstriktsioon. Kui alfa-2 retseptorid aktiveeruvad, toimub ka vasokonstriktsioon. Beeta-2 retseptorite aktiveerimisel toimub vasodilatatsioon ehk veresoonte läbimõõdu suurenemine.
Vererõhu kontrollimisel on olulised veresoonte silelihaste retseptorid. Näiteks inimestel, kellel on raske allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaktiliseks šokiks, on tavaliselt väga madal vererõhk. Vererõhu normaliseerimiseks antakse alfa-1-retseptoreid stimuleerivaid ravimeid, nagu epinefriin. Teise võimalusena manustatakse kõrge vererõhuga inimestele selliseid ravimeid nagu prasosiin või doksasosiin, mis antagoniseerivad alfa-1 retseptori stimulatsiooni või on selle vastu, et veresooni laiendada ja vererõhku langetada.