Väsimustest on materjalikatse tüüp, mille eesmärk on kindlaks teha, millal materjal ebaõnnestub. Väsimus on kõigi materjalide probleem, mis on põhjustatud nende kasutamise käigus kulumisest. Väsimustestis tekitatakse sihilikult väsimust, et leida materjali pingepiirid. Teatud rakenduste materjalid peavad vastama konkreetsetele väsimusnõuetele. Näiteks sillas kasutatavad metallid peavad taluma väga suuri pingekoormusi.
Väsimust põhjustavad sellised asjad nagu liikumine, võnkumised, vibratsioon, rõhk, kulumine ja koormus. Laenates uuesti silla näidet, mõjutavad sillad tuules liikudes, seismiliste sündmuste ajal stressi ning tuhandete autode igapäevast vibratsiooni ja koormust. Aja jooksul põhjustab väsimus materjali pragunemiseni ja põhjustab lõpuks rikke; kas materjal nihkub maha või põhjustavad praod konstruktsioonikomponentide purunemist, mis viib kokkuvarisemiseni.
Olgu selleks voodiraam või sild, probleemiks on väsimus. Väsimustestis allutatakse kasutatud materjalidele vibratsioonile ja muule stressile ning neid jälgitakse hoolikalt. Niipea kui väsimuse märgid hakkavad ilmnema, märgitakse need üles ja jälgitakse, kaardistades, kui kaua kulub väsimuse ja võimaliku rikke ilmnemiseks. Punkt, mil väsimus hakkab tekkima, on pinge alumine piir. Väsimustesti nimetatakse mõnikord dünaamiliseks testimiseks, kuna see hõlmab mitmesuguseid tehnikaid, millega materjali survepiire leida ja sisuliselt rünnata.
Mööblitaolise asja puhul võidakse mööbel ise läbi teha väsimustesti. Näiteks tooli puhul võib masin simuleerida kedagi toolile kukkumas ikka ja jälle või tekitada väändepingeid, mis tekivad siis, kui tooli lohistatakse mööda põrandat, istujaga või ilma. Suurte seadmete puhul testitakse masina üksikuid komponente, kuna kogu seade ei pruugi testimisalale mahtuda.
Väsimustesti tulemusi säilitatakse ja mõnel juhul tuleb need valitsusasutusele esitada. Näiteks peavad kõrghoones töötavad inimesed tõendama, et komponentidele tehti väsimustest ja et komponendid läbisid. See teave võib olla kasulik tõrke korral, luues paberijälje, mille abil saab aru saada, millal asjad valesti läksid.