Aju on keha peamine keskus. See keerukas struktuur, mis on jagatud kolmeks eraldi sektsiooniks: keskaju, eesaju ja tagaaju, võtab vastu ja töötleb sensoorset teavet ning edastab need andmed reageerimiseks vastavale kehaosale. Nii parem kui ka vasak parietaalsagara asuvad eesajus osas, mida nimetatakse ajukooreks.
Aju koosneb valgeaine ja halli aine piirkondadest. Valge aine on nagu kuller, see edastab sõnumeid halli aine erinevate piirkondade kaudu. Hall aine ehk ajukoor vastutab omakorda keha reaktsioonide eest, nagu lihaste liikumine ja sensoorne taju. Ajukoor jaguneb veel kaheks osaks, parem- ja vasakpoolkeraks. Iga poolkera sisaldab nelja sagarat.
Ajukoore kumbki pool jaguneb parietaal-, otsmiku-, kukla- ja oimusagaraks; need peegelstruktuurid juhivad keha vastaskülgi. Näiteks vasak parietaalsagara, mis vastutab sensoorse teabe vastuvõtmise ja töötlemise eest kehast, kontrollib keha paremat poolt. Pea ülaosa tagumise osa poole asuv parem ja vasak parietaalsagara asetsevad otsmikusagara, aju esiosa ja kuklasagara või pea tagaosa vahel.
Kui aju parietaalsagarad on vigastatud, võivad tekkida probleemid sõnade ja numbritega, lugemisel, kirjutamisel ja mõistmisel. Raskusi võib esineda ka parema ja vasaku kehapoole eristamisel ning tajumisel või teadmisel, kus keha ruumis asub. See võib põhjustada käte ja silmade koordinatsiooni häireid.
Aju vasaku parietaalsagara vigastus või kahjustus võib põhjustada haigusseisundit, mida nimetatakse Gerstmanni sündroomiks. See on häire, mis võib põhjustada probleeme parem- ja vasakpoolse diskrimineerimise, matemaatiliste arvutuste ja kirjutamisoskusega. See sündroom võib põhjustada ka afaasiat või kõnehäireid ja agnoosiat, helide, kujundite, lõhnade ja esemete normaalse eristamise võime vähenemist.
Kui ajukahjustus hõlmab nii paremat kui ka vasakut parietaalsagarat, võib esineda motoorsete oskuste ja visuaalsete oskuste probleeme. See hõlmab suutmatust visuaalselt töödelda erinevaid vaadeldavaid komponente ja raskusi silmade fikseerimiskoha kontrollimisel, mida nimetatakse ka visuaalseks pilguks. Samuti võib esineda optiline ataksia. See on seisund, mis põhjustab patsientidel raskusi esemete nägemisel ja nende poole jõudmisel.