Varupakkumine on teatud tüüpi pakkumine või ostupakkumine, mida saab kaaluda juhul, kui eelmine pakkumine või pakkumine ei toimi nii, nagu algselt planeeritud. Seda terminit kasutatakse paljudes olukordades, sealhulgas kinnisvaraturul, aktsiate ja muude väärtpaberite müügil ning aeg-ajalt oksjoniprotsessis. Iga rakendus annab müüjale võimaluse tagada müük ka siis, kui esmasest pakkumisest tuleb mingil põhjusel loobuda.
Kui rääkida kinnisvarast, siis varupakkumine on pakkumine elu- või ärikinnisvarale, mis ei ole müüja esimene valik, kuid on siiski kaalumist väärt. Juhul, kui valitud ostja soovib ostust taganeda või ei suuda oma kohustust täita, on müüjal võimalik selle ostjaga läbirääkimised lõpetada ja liikuda edasi varupakkumise teinud ostja juurde. See võimaldab kiiresti taastuda ajutisest tagasilöögist, mis tekkis esmase pakkumise tagasivõtmisel või mittetoimimisel ning kinnisvara siiski suhteliselt väikeste raskustega müüa.
Kuna tegemist on aktsiate või muud tüüpi väärtpaberite müügiga, on varupakkumine ostupakkumine, mis ei ole nii atraktiivne kui pakkumine, mille nende väärtpaberite omanik algselt vastu võttis. Samal ajal ei vaidlustata ootel olevale varupakkumise taotlusele otsest vastuväidet. Selle asemel teavitatakse ostjat, et laual on eelnev pakkumine, mida müüja soovib kõigepealt uurida, kuid lubab ühendust võtta, kui see pakkumine peaks ebaõnnestuma. Lõpptulemus sarnaneb kinnisvara müügiga seotud varupakkumiste olukorraga, kuna kui esmane tehing mingil põhjusel läbi kukub, saab müüja hõlpsasti edasi liikuda ootel oleva teise pakkumise juurde.
Mõnel oksjonil tuvastatakse varupakkumine oksjoniperioodi jooksul kõrgeima pakkumisena. Juhul, kui oksjoni võitja ei suuda ostu sooritada ürituse ajal pakutud pakkumishinnaga, võivad oksjoni korraldaja ja müüja kokku leppida, et liiguvad edasi selle pakkuja juurde, kes tegi selle suuruselt teise pakkumise. Selline lähenemine on sageli alternatiiv samale esemele teise oksjoni korraldamisele, mis võib olla veidi aeganõudev ja kulukas. Oksjoniprotsessi käsitlevad seadused ja traditsioonid on jurisdiktsiooniti erinevad ning mõjutavad seda, kas on võimalik varupakkumine vastu võtta ja võimalik, et see aktiveerida, kui esmane pakkuja ei saa või ei taha seda järgida.