Valuutaturg on ülemaailmne valuutadega kauplemine. Valuutadega kaubeldakse nii suures kui väikeses mahus. Mõned valitsused nõuavad fikseeritud vahetuskurssi valuutade vahel, selle asemel, et lubada vabal turul hindu määrata. Teised kasutavad ujuvat vahetuskurssi, mis sõltub hinnatasakaalu saavutamiseks valuutaturust. Valuutaturu hindu mõjutavad paljud tegurid, millest paljud on põhimõtteliselt ettearvamatud.
Üksikisikud võivad osaleda valuutaturul väikeses mahus reisimise eesmärgil. Olenemata sellest, kas nad omandavad välisvaluutat enne tähtaega või mitte, on nad osa ülemaailmsest valuutaturust. Laiemas plaanis võivad rahvusvahelised pangad ja finantsettevõtted valuutaturul tulu teenida. Kui asutus saab valuuta kätte enne selle väärtuse tõusu, võib ta valuutat hiljem uuesti vahetades kasumit teenida.
Fikseeritud vahetuskursiga määravad aga vahetuskursi valitsused. Paljud valitsused eelistavad fikseeritud vahetuskursse, kuna need võivad aidata kaasa majanduse stabiilsuse saavutamisele. Juba enne euro kasutuselevõttu sõlmisid paljud Euroopa riigid kokkulepped oma valuutade sidumiseks, et vahetuskursse stabiliseerida. Nad püüdsid ära hoida suuri vahetuskursside kõikumisi riikide vahel, mis põhjustas ebastabiilsust ja inflatsiooni. Euro aitab tõhusalt vahetuskursse püsivalt lukustada, kuna sellel on kõigis liikmesriikides sama väärtus.
Teised riigid, sealhulgas USA, on tavaliselt kasutanud ujuvat vahetuskurssi. Kuna ujuva vahetuskursi määrab valuutaturg, võib see paljude erinevate tegurite mõjul kiiresti muutuda. Mõned on väitnud, et valuutaturg meenutab väga täiuslikku konkurentsi, kuna see on suures osas reguleerimata.
Poliitiline stabiilsus on üks tegur, mis võib valuutaturu hindu mõjutada. Kui sotsiaalsed rahutused ohustavad valitsuse võimet võimu avaldada, võib selle valuuta väärtus kannatada. Väliskauplejad, olgu need väikesed või suured, ei soovi stabiilsemat valuutat vähem stabiilse vastu vahetada. Ebastabiilsed riigid kipuvad kannatama vähenenud majandustoodangu tõttu, mis pakub oma valuuta omanikele vähem võimalusi seda lunastada. Vähenenud nõudlus vähem stabiilsete valuutade järele põhjustab otseselt nende väärtuse kaotamise valuutaturul.
Majandustingimused mõjutavad ka valuutakursse. Näiteks kui kauplejad kahtlustavad, et inflatsioonitase mõnes välisriigis tõuseb, ei soovi nad selle valuutat osta. Inflatsioon vähendab valuuta ostujõudu ja seega selle nõudlust. Sisemajanduse koguprodukti (SKT) tõus kipub aga valuuta väärtust tõstma. SKT mõõdab majanduse üldist tugevust ja suurendab seetõttu usaldust selle valuuta vastu.