Ülemaailmse kaubanduse jätkamine on hädavajalik. On oluline, et meil oleks protsess, mille abil saab mis tahes riigi emiteeritud valuuta väärtust võrrelda mõne teise riigi omaga. Seda valuutakursi määramise protsessi nimetatakse valuuta hindamiseks.
Varasematel aastatel kaldus valuuta hindamise protsess tuginema sellistele kriteeriumidele nagu konkreetse riigi riigikassas hoitava kulla kogus. Lihtsamalt öeldes, mida rohkem kulda käepärast, seda turvalisemaks valuutat peeti. See oleks rohkem väärt, kui vahetada valuuta vastu, mille on välja andnud riik, kellel on väiksemad kullavarud. See kriteerium, mida sageli nimetatakse kullastandardiks, ei ole olnud normiks juba peaaegu sajandi. Tänapäeval on valuuta hindamise protsessi mõjutav hulk muid tegureid.
Täna hõlmab see protsess kaupade ja teenuste teistesse riikidesse ekspordi hetkekiiruse hindamist ning teistest riikidest kaupade ja teenuste vastuvõtmise määra. Kaubandusvoogudel on otsene mõju valuuta väärtuse hindamisele kahe riigi vahel. Lisaks kaupade ja teenuste impordi- ja ekspordimäärade jooksva ülevaate kasutamisele on olemas ka näitaja, kuidas konkreetse riigi valuutat ostetakse. Paljud üksused ostavad riigi valuutat selle praeguse vahetuskursi alusel, eeldades, et selle väärtus tõuseb teiste valuutade suhtes. See ootus, kui see keskendub ühe konkreetse riigi valuutale, muutub isetäituvaks ennustuseks, vähemalt lühiajalises perspektiivis, kuna nõudlus ajab antud riigi valuuta väärtust ülespoole.
Loomulikult tulevad mängu ka muud tegurid. Kõige olulisem on see, et looduskatastroofidel võib olla suur mõju valuuta hindamisprotsessile. Riigis, mis ei suuda enam eksportida olulisi kaupu ja teenuseid ning peab pärast looduslikku hävingut sisemajanduse taastamiseks mõnda aega toetuma impordile, langeb riigi valuuta väärtus vähemalt lühiajaliselt oluliselt. Kui tingimused riigis paranevad ning impordi ja ekspordi tasakaal muutub võrdseks, hakkab valuuta väärtus taas tõusma.