Mõiste valitsussus on kombinatsioon sõnadest valitsemine ja mentaliteet ning seda defineeritakse sageli kui “valitsemise kunsti” või valitsemist. See on sotsiaalteadustes uuritud kontseptsioon, sotsiaalteooria, mille autoriks on Michel Foucault, Prantsusmaa filosoof. See hõlmab valitsuste tavasid ja nende mõju valitsetavatele inimestele. Valitsuslikkust ei tohiks aga segamini ajada lihtsa valitsemisaktiga, vähemalt mitte selle kitsas tähenduses, sest see hõlmab ka seda, kuidas inimesed valitsevad või käituvad, aga ka seda, kuidas need kaks teemat on omavahel põimunud.
Foucault võttis kasutusele termini valitsussus ja jätkas selle laiendamist kogu oma elu viimasel kümnendil. Ta suri 1984. aastal. Just 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse loengutes pani ta aluse oma valitsusteooriale, et määrata kindlaks antud ühiskonna valitsemistavade ja selle kodanike isikliku valitsemise ning nende kahe koosmõju teema. .
Foucault pidas 1970. aastate lõpus loengu, mis kandis prantsuse keeles pealkirja “Governmentality” või Gouvernementalité. Seotud teosed tekitasid segadust ja kontseptsioon muutus kogu akadeemilises ringkonnas populaarsemaks. Loengu tõlgitud tekst ning mitmed teised Foucault’ ja teiste teadlaste kirjalikud tööd ning intervjuu Foucault’ga sisaldusid Graham Burchelli, Colin Gordoni ja Peter Milleri toimetatud raamatus The Foucault Effect: Studies in Governmentality.
Valitsuse mõiste edasisel määratlemisel on kasulikud mitmed terminid. Peamised huvipunktid on energiatehnoloogiad, enesetehnoloogiad ja turutehnoloogiad. Võimutehnoloogiad on ressursid, mida kasutatakse hea käitumise arendamiseks eesmärgiga luua positiivseid hoiakuid ja omadusi, püüdes samas vältida negatiivseid.
Enesetehnoloogiad tiirlevad üksikisikute suutlikkuse ümber ennast kontrollida ja seega juhtida. See tähendab oma negatiivse käitumise piiramist, propageerides samal ajal positiivset käitumist isikliku ja ühiskondliku kasu, mitte õigusriigi põhimõtte järgimise tõttu.
Enesetehnoloogiate hulka kuuluvad vastutustundlikkus, tervislikkus, normaliseerumine ja enesehinnang. Vastutus näitab isiklikku vastutust ja tervisesm on selle teine aspekt, kuna inimestelt oodatakse tervislikku elu. Mõlemad on isiklikuks ja ühiskondlikuks kasuks ning valitsusest sõltumata. Normaliseerimine tähendab selle kõige lihtsamas tähenduses elamist kehtestatud normide järgi. Enesehinnang tähendab enese võimendamist, kuid see põhineb väljateenitud eneseaustusel pideva enesehindamise, isikliku distsipliini ja enesetäiendamise kaudu.
Turutehnoloogiate kontseptsiooni kirjeldatakse nii, et see on “juhitud” nii soovitud kui ka vajalike asjade ostmiseks psühholoogilise manipuleerimise ja isikliku identiteedi tõttu, mis põhineb kaupade tüübil, mida inimesed ostavad. On selge, et kõik valitsuslikkuse kontseptsioonis esindatud tehnoloogiad võivad töötada koos või mõnikord isegi kattuda, aidates kindlaks määrata nii valitsuse kui ka valitsetavate rollid konkreetses ühiskonnas.