Annuiteedi investorid peavad sageli oma tootlustelt makse maksma, kuid osa tulust, mida ei maksustata, on tuntud kui välistamiskordaja. Põhjus, miks seda väljaarvamiskorda ei maksustata, on see, et kuigi see on tootlus, arvatakse, et see lihtsalt täiendab raha, mida investorid annuiteedi alustamiseks kasutasid. Suhtarvu protsendi arvutamiseks jagatakse annuiteedi eest makstud summa ja eeldatav tulu. Enamik annuiteedi investoreid katab täielikult oma investeerimiskulud, misjärel suhe muutub kehtetuks.
Kui keegi teenib oma investeeringult tulu, maksustatakse tulu samamoodi nagu töötaja tulu. Välistamissuhte korral maksustatakse ainult väike osa – mitte kogu tulu. See suhe mõjutab peamiselt annuiteedipõhiseid investeeringuid, kuid on ka teisi investeerimisvahendeid, mida see suhe võib mõjutada. Kogu deklaratsiooni maksustamine oleks sama, kui maksustada kõike, mida tavatöötaja teenib; see võib viia madala tootluseni ja muudaks investeerimise veelgi riskantsemaks. Kuigi kogu raha, mida investor sellelt investeeringult teenib, loetakse tehniliselt tootluseks, võimaldab välistamiskordaja investoril oma kahjud hüvitada, sest arvatakse, et see osa, mida ei maksustata, täiendab tema investeeringu eest makstud raha.
Välistamismäära ehk protsendi, mille pealt investorit ei maksustata, väljaselgitamiseks on vaja kahte erinevat arvu. Üks number näitab, kui palju investor annuiteediinvesteeringu alustamise eest maksis, teine aga, kui palju tema lepingus kirjas on investeeringu tulu. Need kaks jagatakse ja protsent jääb alles see osa, mille pealt teda ei maksustata. Näiteks kui välistamiskordaja on 85 protsenti, siis ainult ülejäänud 15 protsenti on maksustatav tulu.
Kuna annuiteet maksab pidevalt, on tavaline, et investor hüvitab oma esialgsed kulud. Kui see juhtub, kaotatakse väljaarvamise suhe ja kõik deklaratsioonid loetakse maksustatavaks. Näiteks kui käivitusmaksumus on 2,000 USA dollarit (USD), siis niipea, kui investor saab nii palju tulumaksuvaba raha, maksustatakse kõik muu investeeringust saadud kogusumma. Kui investeering ei anna kulude katmiseks piisavalt tulu, siis arvestatakse see kahjumiks ja investor ei saa oma alginvesteeringut tagasi.